Neli aastat tagasi suhkruhaiguse tagajärjel pimedaks jäänud Mariana Maltseva (23), kes õpib Tallinna Pedagoogikaülikoolis esimesel kursusel psühholoogiat, ei jõua ise 18 000 krooni maksvat lisaseadmetega arvutit osta.

Pime neiu abita

Riigilt saab Maltseva toetust 2000 krooni kuus, 10 500-kroonise õppemaksu tasub Eesti Puuetega Inimeste Fond. “Emalt ma raha küsima ei lähe,” ütles Elvast pärit neiu. “Peale minu õpib peres veel kaks last.”

Maltseva keeldus fondi pakutud vanast arvutist, sest see ei võimalda kasutada ühiselamus internetti. “Fond kiitis heaks minu õpingud – miks ta siis ei või mind aidata arvuti ja diktofoniga, need on ju mulle silmade eest,” kurvastas ta.

Kokku õpib Eesti ülikoolides 13 nägemispuudega tudengit.

Pedagoogikaülikoolis esimest aastat sotsiaaltööd õppiv vaegnägija Jaanika Gross (32) fondilt tehnika ostuks ja õppemaksu tasumiseks raha ei saanud. “Õnneks tuli ülikool vastu ja langetas õppemaksu poole võrra, tehnika tuli ise muretseda,” ütles Gross.

Teisipäeval teeb Kai Kukk sotsiaalministeeriumis tehniliste abivahendite ja rehabilitatsiooniteenuste ekspertkomisjonile ettepaneku võtta kõnesüntesaatoriga arvuti rahastatavate abivahendite nimekirja.

Raha jätkub üksikutele

Sihtasutuse Eesti Puuetega Inimeste Fondi tegevdirektori Genadi Vaheri sõnul on sellist ettepanekut ka varem tehtud, kuid tulemuseta.

Sotsiaaltoetuste 25 miljoni kroonine eelarve on neli aastat sama suur olnud. Proteesid ja teised abivahendid on aga kallinenud.

Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Sigrid Tappo sõnul ostis riik fondirahadega sel aastal ühele pimedale tudengile vaegnägija töökomplektiga arvuti, rohkemaks raha ei jätkunud.

Praegu ülikoolis õppivast ligi 30 raske puudega noorest on eelistatumas olukorras kurdid, kellele riik võimaldab loengutes tõlgiteenust.

Kurtide probleemiks on viipekeeletõlkide puudus. Seda loodab haridusministeerium leevendada järgmisel aastal, kui Tartu Ülikoolis käivitatakse tõlkide koolitus.

Liikumispuudega inimestel on aga raske pääseda ülikooli ruumidesse.

“Tõenäoliselt valivad liikumispuudega tudengid kõige sagedamini õppimiseks Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna sel lihtsal põhjusel, et sinna on ratastooliga võimalik lähedale pääseda,” lausus Kai Kukk. “Kutsekoolides on õnneks kaldteid rohkem, aga aeg on hakata mõtlema kõrghariduse juurdepääsetavusele.”