Alles seejärel sai ta aru, et asi on tõsine, ja jooksis majast välja, kaenlas kass. Veidi hiljem läks Lembit tuppa tagasi, pani end korralikult riidesse ja tõi kaasa ka oma koera, kelle esimese ähmiga tuppa oli unustanud.

Veidi aja pärast saabusid Lembitu sõnul ligi 15 päästemasinat, politsei ja kiirabi, üles pandi telk, päästetöötajad pakkusid ehmunud unesegastele inimestele teed. “Lasin neil oma 80-aastase naabrimuti ära tuua, ise aitasin ühe purjus ja karkudega mehe välja,” ütles Lembit. Päästetelgi juures asus mees appi inimesi registreerima.

“Korra lasti mind ka oma tuppa, erariides politseinik kaasas. Ilmselt seepärast, et ma mõnest võõrast toast asju kaasa ei haaraks,” märkis Lembit.

“Kiirabi aitas hästi, sain neilt ehmatuse vastu tableti.”

Lembit on majas elanud vaid kolm kuud, mida toob kaasa endaga eelseisev öö, ei osanud ta oletada. “Meile ei ole veel keegi midagi ütlema tulnud, katsun kuidagi hakkama saada. Ehk võtab mõni tuttav mu enda juurde. Samas ei tahaks ma siit kusagile kaugemale minna, raadio jäi mul näiteks akna peale, ei soovi sellest ilma jääda,” kurtis ta.

##Maja ümbrus oli eile napsitanud rahvast täis. Võis oletada, et toimub mingi omalaadne piknik või kokkutulek, kus paistes nägudega inimesed lõbusalt päikese käes lesides õhtut ootavad. Mureliku pilguga elanikke maja juures peaaegu ei olnudki. Lembitu sõnul on enamik tema naabreid sellised. “Umbjoobes inimest nägemata ei möödu ühtegi päeva,” ütles ta.

ÜMBERKAUDSED ÄRKASID TUGEVA PAUGU peale. Raul (28) ärkas kella kahe ajal tuhmi mütaka peale üles. “Kohe oli selge pilt, et midagi on valesti ja mingi asi lendas õhku,” rääkis Paekaare elanik Raul. “Ümberkaudsete autode signalisatsioonid hakkasid tööle, magada ei saanud. Kena emadepäev,” märkis ta mürgiselt.

Pae tänaval elav Mari (22) vaatas öösel televiisorit, kui pauk käis. “Olen siin pauke varemgi kuulnud, kuid need on seotud olnud lõhkamisega kanalis. Seekordne kõmakas oli palju suurem ja valjem, kohe mõtlesin, et nüüd juhtus mingi õnnetus,” ütles Mari. “Ehmatasin päris tugevasti, isegi võpatasin,” lisas ta.

Esimesed sullerid juba platsis

Lasnamäe asevanem Toivo Moorast sai juba eile esimese vihase telefonikõne – vihane proua nõudis linnalt uut korterit, kuna tema korter olla plahvatuses viga saanud.

“Inimene rääkis mulle, et oli oma koeraga väikese jalutuskäigu teinud ja naastes ei pääse enam tuppa ja kõik tema asjad on hävinud,” ütles Moorast. “Kui siis märkisin, et plahvatus toimus kell kaks öösel ja kõne hetkel oli kell pool kaks päeval ning tundsin huvi kas väike jalutuskäik oli tõesti nii pikk, sain vihase sõimu osaliseks ja kõne katkestati,” lisas ta.

Pettuste vältimiseks on linnaosavalitsuses avatud registreerimispunkt ning inimeste andmeid kontrollitakse rahvastikuregistrist. Plahvatanud elamu on 1960. aastatel ehitatud ühiselamu tüüpi hoone, kus olid ühetoalised 12-ruutmeetrised korterid. Majja on sisse kirjutatud 185 inimest.

Linnaosa otsib inimestele ajutist ulualust

Majast evakueeriti 37 inimest. Lasnamäe linnaosa vanema asetäitja Toivo Moorast ütles, et linnamisjoni hoones jagati inimestele sooja sööki ning pakutakse paariks ööks peavarju.

“Misjonikeskusesse paigutasime 20 lastega inimest, ligi samapalju inimesi saavad peavarju Lasnamäe sotsiaalkeskuses Killustiku 10, kümme kohta on lubanud meremeeste haigla ja kümme kohta saame pakkuda Nõmme haiglas. Transpordiks eraldas MRP-liinid meile ühe bussi,” rääkis Moorast. Võimalusel palutakse plahvatusmaja elanikel minna oma tuttavate või sugulaste juurde.

Sotsiaalkeskuse juhataja Ivika Kärner rääkis, et nemad saavad pakkuda vaid ööbimis- ja pesemisvõimalust. “Kõik saavad teki ja madratsi, söömas käivad nad misjonikeskuses. Praegu (eile kell 18.10 – toim) on siin 19 inimest, paljud ei ole jäänud, on läinud oma tuttavate juures,” täpsustas Kärner. Põhiliselt on sotsiaalkeskuses varju leidnud vanemad inimesed, juhataja sõnul on ka üksikuid nooremapoolseid.

Kui kauaks saavad abivajajad jääda, seda ei osanud Kärner öelda. “Olukord peab enne lahenema.”

Eile kella viie ajal hinnati veel maja konstruktsioone, täna õhtul annab projekteerimisfirma ehitajaile juba projekti. “Maja kuulub korteriühistule, teeme linna raha eest ära vaid hädapärase remondi, ülejäänu rahastamine selgub läbirääkimistel ühistuga,” rääkis Moorast.

“Esmajärjekorras alustame klaasimisega, linnaosa valitsus garanteerib valve, mitte keegi ei pääse loata majja. Kui keegi soovib oma asju või dokumente ära tuua, siis saab ta seda teha vaid meie või politseitöötaja silme all.”

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena