«Praegune doktoriõpe ei kata meie oma õppejõudude väljalangevustki,» selgitas Kübarsepp. Ta märkis, et samas läheb lõviosa nende kooli õppekavadest riiklikult esmatähtsaks kuulutatud valdkondade - tehnikaalade, tootmise ja töötlemise - alla.

Pedagoogikaülikooli akadeemiline prorektor Heli Mattisen rääkis, et ministeerium pakub kõigi õpetajakoolituse õppekavade kokkuvõttes 13,5-protsendilist kohtade vähenemist, mis on suurem kui stabiilsuse tagamiseks määratud 10 protsenti.

«Kardan, et läbirääkimiste käigus on tõstetud ühest kohast kohti ära, unustades neid mujale lisamast,» oletas Mattisen. Ta selgitas, et plaanis oli tõsta juba töötavate õpetajate lisakoolituse õppekohti informaatikaõpetajateks õppivatele tudengitele ümber.

Tartu Ülikoolil koolitustellimuse läbirääkimised hoopis seisavad, teatas õppeprorektor Volli Kalm. Kalm rääkis reedel, et oli ministeeriumiga viimati riigitellimuse küsimuses kontaktis nädal varem. Ta käis ametnikega kohtumas ja tegi tudengikohtade jaotamiseks mitu ettepanekut.

Näiteks küsis ülikool tagasi tellimust sotsiaaltöö ja maalikunsti erialadele. «Tegelikult ei ole pärast seda kohtumist mitte midagi juhtunud,» nentis Kalm.

Eelmisel aastal pani Tartu Ülikool koolitustellimuse hilinemise tõttu vastuvõtuarvud ühepoolselt paika. Kalm avaldas lootust, et sel aastal ei tule nii toimida, sest põhilise dokumentide vastuvõtuni on veel üle kuu aega ja koolitustellimuse lepingule õnnestub ehk kiiremini alla kirjutada.

Haridus- ja teadusminister avaldas ajalehele lootust, et kui ülikoolid nõustuvad riigitellimuse lepinguid sõlmima eraldi, mitte kõik koos, saab lepingute sõlmimisega juba täna algust teha.