Mõjukaim teadusfond aitab teadlasi tagasi tuua

Sel aastal jõudsid teadusfondi lõppvooru kaks Eesti geeniteadlast Eesti astumisel Euroopa Liitu avanevad teadlastele uued toetusvõimalused

Eesti teaduse edusammudest vaimustunud maailma suurim heategevuslik teadusfond Wellcome Trust tahab siia tagasi tuua geeniteadlased, kes töötavad rahapuuduse tõttu välismaal.

Järgmise kolme nädala jooksul selgub, kas Briti fond eraldab kahele eestlasest geeniteadlasele järgmiseks viieks aastaks umbes 25 miljonit krooni, et nad saaksid oma tööd Eestis jätkata.

Eile Eestis viibinud Wellcome Trusti stipendiumiskeemi juht Mary Phillips pidas imetlusväärseks, et eelmisel aastal oli Tšehhist, Poolast, Ukrainast ja Eestist välja valitud 11 kandidaadi hulgas neli eestlast.

“Julgustamaks noori välismaale läinud teadlasi oma kodumaale tagasi pöörduma, otsustasime kaks aastat tagasi asutada Kesk- ja Ida-Euroopa jaoks geeniuuringute fondi,” ütles ta. “Eesti oli ainus Balti riik, mis sellesse nimekirja lisati.”

Eesti geeniteadlaste tase on ülikõrge

##Phillipsi sõnul lisati Eesti nimekirja teadlaste ülikõrge taseme tõttu. “Teie väikeses, 1,5 miljoni inimesega riigis on rohkem edukaid stipendiumisaajatest geeniuurijaid kui üheski teises riigis, kaasa arvatud Inglismaal,” märkis ta.

Tartu Ülikooli biotehnoloogia professori Andrus Metspalu sõnul saab teadlane end stipendiumi abil viie aastaga kodus taas sisse seada. “Sellele rahale kandideerisid meie teadlased välismaalt, üks teadlane on veel praegugi Soomes,” lausus Metspalu.

Ta lisas, et toetus on otseinvesteering Eesti teadusesse ja aitab kaasa ajude sissevoolule.

“Iga teadlane küsib 10–15 miljonit, samas jagab teadusfond aastas kokku 75 miljonit,” ütles Metspalu. “Kui võtta neli inimest, kes toovad Eesti teadusfondi aastas sisse keskmiselt kümme miljonit, on see kaheksandik Eesti teadusfondi eelarvest.”

Tema sõnul on teada ka see, et Wellcome ei jäta juba korra välja valitud teadlasi hätta ka hiljem.

Toetuse saamiseks tuleb põhjalikult valmistuda

Eelmisel aastal geenilüliti uurimiseks raha saanud keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi molekulaargeneetika labori juhataja, kolm aastat tagasi noore teadlase preemiaga auhinnatud Priit Kogerman rääkis, et ettevalmistused edukaks toetusele kandideerimiseks kestsid ligi aasta ja lõppesid tööintervjuuga Berliinis.

“Minu teema puudutab geenilüliteid ehk valke, mis teisi geene reguleerivad – lülitavad neid sisse ja välja,” lausus ta. “Meie kontsentreerume väljalülitamisele. See konkreetne geenilüliti on nii normaalses arengus kui ka vähitekkes oluline.”

Mary Phillipsi hinnangul on eriti tähtis toetada Eestit kuni Euroopa Liidu astumiseni, mil teadlased saavad kandideerida paljudele toetustele. “Kui tagasi lähen, siis avaldan ühes meie teadusajakirjas loo Eesti teadlastest,” lubas ta. “Nendest saavad loodetavasti väga kuulsad teadlased, nad saavad jääda Eestisse ning tuua kasu Eesti teadusele ja majandusele.”