TTÜ kõrvale kerkib klaas-galeeriga kuup
“Energeetikateaduskond kutsus meid kujundama hoonet, mille lähtemõtteks on kuup, millest on kohati välja “paiskunud” mahuosad,” ütles hoone arhitekt Mai Šein omanimelisest arhitektuuribürooost.
##Šeini sõnul on projekteerimisel peetud oluliseks uue osa sobitamist kompleksi – 1963. aastal Uno Tölpuse projekteeritud peahoone on tunnistatud arhitektuurimälestiseks.
Selleks on uue hoone juures kasutatud punast fassaadikivi, sest ka vana hoone juures on see oluline märk. Hoone ehitatakse betoonelementidest ja viimistletakse struktuurkrohviga, põhjafassaad kaetakse klaasfassaadisüsteemiga.
Pikk klaasgalerii ühendab peahoonega
Omapäraseks elemendiks hoone juures on 60 meetri pikkune klaasgalerii, mis hakkab ühendama uut osa peamajaga. Teise korruse tasandilt üle olemasoleva fuajee katuse jooksev galerii jõuab välja trepihalli, rippudes 20 meetrit õhus. Galerii alt hakkab ka autoga läbi pääsema.
“Viimasel ajal nii pikka galeriid pole ehitatud, kuid tulevikus on neid kerkimas küll, näiteks kaubamaja, Viru ja teenindusmaja vahele,” märkis Šein.
Energeetikateaduskonna uus hoone hakkab peavarju pakkuma neljale instituudile: elektrijaamade ja jõuelektroonika, elektroenergeetika, elektrotehnika aluste ja elektrimasinate ning mäeinstituut saavad uue kodu igaüks ise korrusel.
Raskete seadmetega varustatud laboratooriumid on planeeritud esimesele korrusele, teise korruse tasandile jääb peaühendus peahoonega. “Teiselt korruselt saab alguse vertikaalne, kõiki korruseid läbiv katusaknaga õhuruum, mis on ääristatud rõdudega,” kirjeldas Šein.
Dekanaat on planeeritud teisele korrusele ja rektoraat kuuendale. Õppejõud jäävad arhitekti nägemuse kohaselt läänepoolsesse ning üliõpilased ja auditooriumid idapoolsesse ossa.
Asukoht tuline vaidlusobjekt
Kaks suurt, 150-kohalist üldauditooriumi on paigutatud teineteise kohale ja moodustavad suure, punasest kivist viimistletud pinnaga kaarja vormi.
Hoone planeeriti praegusesse asukohta pärast tuliseid vaidlusi. Alguses sooviti hoone ehitada ülikooli sisesfääri jäävasse, kõrgete mändidega haljastatud hoovi, kuid siis selgus, et ehitamiseks tuleb maha võtta männitukk.
Ehitamise vastu protesteerisid rohelised, ka ülikooli juhtkond polnud mõttest vaimustuses. Seetõttu planeeriti hoone asukoht ümber Akadeemia tee ringi äärde.
