Pole odavaim variant

Metallkange lisandub sillamudelile, kuni praktiliselt kogu sild on kaetud. Midagi ei juhtu. Ja ongi hea – seni vaid paberil arvutatud kandevõime leidis praktikas kinnitust. Päris sild peaks kandma välja koormust 5,6 tonni meetri kohta.

Kulbachi sild ei ole tavaline talasild, mida oleks odavaim ehitada. Professor on edasi läinud ka soomlastelt tellitud vantsilla plaanist. “Meie kava näeb ette kombinatsiooni vant- ja rippsillast,” täpsustab ta.

Eile katsetatud sillavariant on seitsmeaastase uurimise, arvutamise ja katsetamise tulemus. “Selgus, et praktiliselt on võimalik vaid üks lahendus – ripp- ja vantsilla hübriid,” märgib ta.

Täpsem olles, uudne on saare ja mandri vahelise ühenduse keskmised 300 meetrit. Sinnani läheb mõlemalt poolt tamm või talasild. Sedasi läheks sild maksma umbes 1,7 miljardit krooni ehk paarsada miljonit rohkem kui odavamad variandid. Professor Kulbach arvab, et see ei ole liiga kõrge hind silla eest, millel oleks arhitektuuriline väärtus ja millesarnaseid võib maailmas kokku lugeda ühe käe sõrmedel.

Sillamudel enda huvist

Suursaadik ja tehnikakandidaat Mark Sinisoo, kes on tulnud endise töökaaslase sillamudeli katsetust oma silmaga vaatama, juhib tähelepanu, et Kulbachi sillakavand on mitteametlik ja sündinud ainult tänu mehe enda huvile.

“Mul ei ole riigilt mingit tellimust küll,” kinnitab Kulbach. “Tegelikult ei ole praegu üldse paigas, kes peaks õige sillaprojekti välja valima või kinnitama.”

Kulbach on Eesti sillaehituse suurimaid autoriteete. Kõik teavad tema Nõmme suusatajate silda või Tartu jalakäijate terassilda. Kas Saaremaa sillast saab emeriitprofessori elutöö, selgub alles mitme aasta pärast. Igal juhul mitte enne tuleva aasta lõppu, kui lõpetatakse uuring, mis otsustab, kas tuleb sild või jääb parvlaevaliiklus.