Ühe maja lugu
1922. aastal otsustas linnavalitsus Tina 19/21 hoonesse rajada puutööstuse. 1924. aastal ostis kinnistu Flemming ja KO, kes tõigi majja Tisleri Mehaanilise Töötoa nimelise tislerikoja. Valmistati akna- ja pildiraame, uksi, mööblit jms. Firma keskus asus Londonis. Vahendajaks Tallinna ja Londoni vahel oli vene emigrant Fjodor Ivanov, kes 1940. aastal arreteeriti ja hiljem luuretegevuses süüdistatuna hukati.
Aastal 1936 rekonstrueeriti Tisleri Mehaaniline Töötuba Mehaaniliseks Puidutööstuseks. Tööstus paiknes kahekorruselises raudbetoonvahelagedega kivihoones, mille keskel viis lai trepp esimeselt korruselt pööningule.
Esimese korruse vaheseinteta masinaruumis, millest avanes neli ust hoovi, paiknesid mitmesugused saksa päritoluga ja omaehitatud seadmed. Teisel korrusel pandi detaile kokku, seal asus ka kontor; pööningukorrusel hoiti valmistoodangut. 18 kvalifitseeritud ja 3–6 lihttöölist valmistasid ehitustarvikuid: aknaid, uksi, pildiraame, treppe, treppide käsipuid, paneele, parketti, tehti sadulsepatöid ja mööblit, eriti väärispuidust.
1940. aasta lõpus Mehaaniline Puidutööstus natsionaliseeriti. Kuna seadmed olid olemas, töötas see Leineri-nimelise Puidutööstuse nime all esialgu edasi ega vajanud olulisi ümberkorraldusi.
Uus rekonstrueerimine algas juulis 1958, mil plaaniti hoonet kasutada Tallinna Territoriaalse Üldehitustrusti abihoonena. Maja sai vaheseinad mõlemale korrusele ja nõuetekohased sanitaarsõlmed. Kolm tarbetuks muutunud välisust ehitati kinni.
11 aastat hiljem töötas esimesel korrusel juba trükikoda Ehituse Projekteerimise ja Tehnoloogia Instituudi alluvuses. Kuhu jäid puidutöötlemise seadmed, on selgusetu. Ka praegu on allkorrusel trükikoja kontor ja raamatukauplus. Ülakorrusel on mitu firmat ja Keilas asuva puidutöökoja kontor.
1996. aastal ostis trükikoja koos kinnistu ja kõrvalhoonetega kinnisvaraarendusfirma AS M.S.I. Grupp. 2001. aastal tehti AS M.S.I. Grupi tellimisel detailplaneeringu projekt, vastavalt sellele muutis linnavolikogu kinnistu otstarbe ärimaast äri- ja elamumaaks ning andis loa seitsmekorruselise äripindadega korterelamu ehitamiseks.
Maja ehitatakse elamu Tina 23 tulemüüri vastu, arvestamata miljöösobivust ja seda, et Tina 23/Kreutzwaldi 11 on arvele võetud muinsuskaitseobjektina. Projekteeritud kaasaegne hoone muudab kaitse all olevate hoonete ansambli välisilmet ja küsitav on selle sobivuse kooskõla tänava üldhoonestusega.
OÜ Flemming ja KO on olemas ja asub Londonis; samuti on elus mõned aktsionärid ja nende järeltulijad, kes on ajaloolisest hoonest huvitatud. Kadunud pole ka vana maja aura: teise korruse kontoris vormistatakse pildiraamide, mööbli restaureerimise ja uue valmistamise tellimusi. Hoone pööningul on veel tänagi puust ventilatsioonisüsteem. Hästi on aga säilinud esinduslikud paekivist sokli konstruktsioonid ja murtud paekivist fassaad, mis tuleks ümberehituse käigus säilitada. KÜ Unitase elanikud taotlevad vähemalt väärtusliku fassaadi säilitamist.
Tina 23/Kreutzwaldi 11 viiekorruseline paesoklile ehitatud elumaja, Tina 21 murtud paekivist fassaadiga trükikoda ja selle vastas asuv kahekorruseline paekivisoklile rajatud puitelamu moodustavad ühtse ansambli.
