Paavst oli väga viletsaks jäänud, ise on ta aga minust palju noorem mees! Nägi välja umbes nagu BreĻnev, ainult et ülikonna asemel oli tal seljas tore valge kleit. Ühele haigele vanainimesele ongi kleit kõige õigem riidetükk selga panna, siis on kerge kemmergus käia. Muidu kohmitse nende püksinööpide kallal mis hirmus. Aga kleidiga saab alakeha õhku ja kui midagi juhtubki valel ajal tulema, siis pole põetajal muud muret kui tõmba kleidisaba üles ja pese kõik käsidušiga puhtaks. Väga praktiline. Ja pole põhjust häbeneda, et vanal mehel korraga kleit seljas on – raugapõlves pole enam mõtet teiste inimeste naerust hoolida! Mina mõtlen, et kui ma ka kord nii viletsaks peaksin jääma, siis ma panen endale ka kleidi.
Aga muidu ei tulnud mul paavstiga kõnelemisest midagi välja, sest mina muudkui rääkisin ja tema oli kogu aeg vait. Ei aidanud midagi, tuli paar kardinali kutsuda ja siis neile ma seletasin oma asja ära. Mina tahtsin nimelt, et paavst Konstantin Pätsi pühakuks kuulutaks.
Kardinalid hakkasid keerutama, aga mina põrutasin peale, et mis see tähendab, ükski eestlane pole pühak! Kuidas nii saab! Igasuguseid ka pühakuks kuulutate, miks siis mitte ka ühte eesti inimest? Ja kes võiks olla veel väärilisem seda krooni kandma, kui mitte meie president Kontsantin Päts!
Kardinalid ütlesid, et pühakuks saamiseks on tarvis imetegusid. Jumal küll, milles asi! Terve Pätsi elu oli üks ime. Tema oli kohe selline imeloom! Juba tema pea oli imepärase kujuga, sellist polnud mitte kellelgi teisel, see oli ikka kohe suur ja vägev! Talumehed vaatasid seda alati suure lugupidamisega ja ütlesid, et see pea pane kohe näitusele välja ja esimene auhind on kindel.
Kardinalid olid ikka vingus näoga ja rääkisid, et peast üksi ei piisa, et kas Päts pärast surma ka imetegusid teinud on, kedagi terveks ravinud või nii. Muidugi on! Kes see teine üldse Eestis inimesi tohterdab, kui mitte Päts! Paljud raskesti haiged on mulle kõnelenud, kuidas nad kõrge palavikuga voodis lamasid ja järsku nägid, kuidas tiivuline Päts aknast sisse lendas ja neile kasevihaga tuult lehvitas. Kohe hakkas nii kerge, nii hea... Ja näiteks minul lõikas Päts alles eelmisel aastal pimesoole välja! Ma olin just naabri poolt tulnud – tal oli seal sünnipäev, eks sai väheke klaase kokku löödud ja nii kui ma koju jõudsin ja voodisse vajusin, nii tuli teisest toast Päts ja lõikas mul pimesoole välja! Ma küsisin, et miks sa teed nii, kallis sõber, mul see sugugi ei valuta, aga Päts ütles, et hakkab valutama, parem, kui on ära võetud. Isegi armi ei jäänud kõhu peale! Pärast küll arstid ei tahtnud seda uskuda, ütlesid, et mul on pimesool ju alles, aga see on vale, need arstid on endised kommunistid.
