Eesti tudengite õppemaks tõuseb

1. maist ei tohi välistudengitelt küsida kohalikest erinevat õppemaksu Koolid loodavad lahendust kallima võõrkeelse õppekavaga

Tuleva aasta maist ei tohi ülikoolid enam välistudengitelt rohkem raha küsida kui eestlastelt ning seepärast tõstab osa koole puudujääva raha leidmiseks ka Eesti tudengite õppemaksu.

Koolid peavad õppemaksud ühtlustama, sest Euroopa Liidus olles hakkab kehtima võrdse kohtlemise printsiip, mis ei luba välistudengite õpingutele kõrgemat hinda kehtestada.

Eesti Põllumajandusülikooli (EPMÜ) rektori Alar Karise sõnul on õppemaksu tõus paratamatu. “Meie õppemaksud tasulises õppes on niigi väikesed,” lisas ta. “Meile on tähtis, et õppemaksu eest saaks anda kvaliteetset õpet, praegu selleks raha kokku ei saa.”

Sellepärast käib õppetöö tema sõnul osalt kvaliteedi arvel ja tasulisest õppest saadud raha abil.

Tartu Ülikooli õppeprorektori Tõnu Lehtsaare sõnul on tõenäoline, et õppemaksu ühtlustamisega tõuseb üldine tasu nii Eesti kui ka teiste euroliidu riikide tudengitele. “Praegu on välistudengite õppemaks keskmiselt 30 000 krooni aastas, ilmselt tõstame seda, sest lähtume avatud ülikooli hindadest,” märkis ta.

Liiga suurt hinnatõusu ülikool tema sõnul endale lubada ei saa, sest meelitada tuleb tudengeid ka lähipiirkonnast.

Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse talituse osakonna juhataja Heli Aru sõnul on õppetasud koolide määrata ja riik sellesse ei sekku. “Aga nad peavad lähtuma põhimõttest, et pole võimalik kehtestada välistudengitele kõrgemaid tasumäärasid,” märkis Aru.

Samas on mitmel Eesti ülikoolil, näiteks Kunstiakadeemial ja Tehnikaülikoolil, juba praegu välisüliõpilaste õppemaks kohalike omaga võrdne.

Tänavu otsustas ka seni välistudengitelt enam raha küsinud Tallinna Pedagoogikaülikool (TPÜ) õppemaksu võrdsustada.

“Minu arvates on välis- ja sisetudengite võrdne kohtlemine õige,” ütles TPÜ rektor Mati Heidmets. “Praegune süsteem meenutab natuke Venemaal kehtivat korda, kus teatripilet on välismaalasele kolm korda kallim kui kohalikule. Eriline aur läheb sellele, et ühte teisest eristada.”

Samas TPÜ sellega suurt kahju ei kanna, seda enam, et koolis õpib oma raha eest vaid 14 tudengit.

Puudujääva summa lappimiseks ning välistudengite Eestisse meelitamiseks teevad ülikoolid võõrkeelseid õppekavu. Nende järgi võivad õppida ka eestlased, kuid siis peavad nad arvestama oluliselt suurema õppemaksuga.

Tõnu Lehtsaare sõnul pole ülikoolil veel võõrkeelseid õppekavu tasemeõppe ulatuses, kuid esimene niisugune avatakse juba tulevast kevadest.

TTÜ avas juba tänavu esimesed ingliskeelsed õppekavad ja loodab sellega järgmisel aastal rohkelt välistudengeid kooli meelitada.

Ka EPMÜ plaanib välistudengite seas populaarse loomaarstiteaduse õppekava eraldi võõr-keelsena luua.

Kui Eestis saavad välistudengid kohalikega võrdse õppemaksu, siis sama tingimus kehtib ka Eesti üliõpilastele mujal euroliidus. TPÜ rektori Heidmetsa sõnul muutub niimoodi õpe ka eestlastele soodsamaks.