Tahaaan kommmmiii!

On vanemaid, kes järeltulijate kommisöömist hüsteeriliselt keelavad. Nagu on neidki, kes lapse kommipugimist kuidagi ei piira. Kui palju võib laps kommi süüa, ilma et see tervisele halvasti mõjuks?

Tervisliku toitumise fänn Liina ei anna oma 4-aastasele Maile üldse kommi. “Valge suhkur mõjub lapse immuunsusele halvasti. Eriti hull on asi väga väikeste laste puhul, magus tekitab kõhus käärimisprotsesse, gaase ja pärmiseent,” arvab ta. Siiski on Maid kommist eemal hoida väga raske, sest eakaaslased maiustavad kogu aeg ja vana-isad-vanaemad pistavad tihti šokolaadi pihku. “Kui magusat üldse anda, siis Kalevi šokolaadi, see on kõige süütum. Lutsu- ja nätsukommid mõjuvad eriti halvasti,” arvab Liina.

13-aastase Kristjani ema Mari on aga pojale viimased kümme aastat iga päev komme ostnud. “Praegu pole asi enam nii hull, aga mõned aastad tagasi oli magusavajadus ikka väga suur. Poes käies libistas ta iga kord korvi mitu asja – šokolaadi, pulgakommi, lutsukaid, eriti meeldisid talle kummikommid. Aga et Kristjanil tekkis psoriaas, siis seletasin talle, et säilitusainetega värvilistest kommidest tuleb eemale hoida,” räägib Mari.

Tallinna Tehnikaülikooli toiduaineõpetuse õppetooli dotsent Tiiu Liebert soovitab lapsele kommi andmist edasi lükata nii kaua kui võimalik. “See on aga reaalselt võimalik vaid siis, kui peres on üksainuke laps, kes ei käi lasteaias. Mis kommides paha on? Kommid tekitavad hambakaariest ja teiseks on nad kontsentreeritud energiaallikas – n-ö “tühjad kalorid”, kuna ei sisalda tähtsaid vitamiine ega mineraalaineid. Pealegi rikub maiustamine ka lapse söögiisu,” ütleb Liebert.

Tema soovitus komminäljaste laste vanematele on mitte osta koju maiustusi, küll aga (kuivatatud) puuvilju. “Eesti päritolu kommid sisaldavad üldjuhul vähem lisaaineid. Vältida tuleks eredavärvilisi komme, mis lapse suu lausa ära värvivad. Maiustamist keelata ei ole mõistlik, küll aga võiks piirata söömist mõne kommini päevas ja jõuluvanad võiksid ka veidi kingikoti sisu revideerida,” soovitab Tiiu Liebert.

Tallinna Hambapolikliiniku laste hambaarsti Kairit Teesaare sõnul ei tohiks lastele enne teist eluaastat üldse kommi anda, sest siis on piimahamba email hästi nõrk. “Edaspidi oleks hea, kui magusat antaks pärast sööki magustoiduks ning peale seda umbes veerand tunni pärast antaks peale närida suhkruvaba nätsu. Selle ajaga jõuab sülg puhastuda ja suu pH-tase taastuda. Hammaste seisukohast on kõige hullemad pulgakommid ja suhkrusisaldusega nätsud,” ütleb Kairit Teesaar. Tema sõnul levis lapsevanemate seas vahepeal soovituslik teooria, et nädalas tuleks teha üks kommipäev, mil laps saab oma isu täis süüa ning ülejäänud päevadel lapsele mitte kommi anda. “Mina seda teooriat järgida ei soovita – terve päev magusavitsutamist on igal juhul hullem kui paari-kolme kommi söömine päevas,” märgib Teesaar.