Keldrikorrusel asuv skaneeriv mikroskoopia laboratoorium on tõeline maailmatasemel 21. sajandi teaduslabor, ütles instituudi direktor Enn Mellikov.

Eesti laboratooriumide seni kõige kallim teadusseade, 8 miljonit krooni maksev mikroskoop võimaldab umbes miljonikordsel suurendusel näha ühe nanomeetri (miljondik millimeetrit) suuruseid objekte. Kui seni oli laboris võimalik vaadelda ühte mikromeetrit, siis selle seadmega saab vaadata veel tuhat korda väiksemaid osakesi.

“Ütleme nii, et seni oleme me uurimustöid teinud kui silmad kinni,” võrdles Mellikov. Uus mikroskoop võimaldab uurida materjali keemilist koostist, jälgida elektrivoolu käiku ning analüüsida struktuuri.

Labori põhitöö on uut tüüpi päikesepatarei väljatöötamine. “Praegu kasutatakse päikese-energiat energeetikas väga vähe seetõttu, et sellest elektrienergia tootmine on kallis,” selgitas Mellikov.

Kõik lootused päikeseenergial

Siiani on päikeseenergiat saadud ülikallil vaakumtehnikal põhinevate tehnoloogiate abil, kuid keemilised tehnoloogiad oleksid palju soodsamad. Nende meetodite väljatöötamiseks tuleb aga veel palju uuringuid ja arendustööd teha, nentis Mellikov.

Peale Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse aitas eile avatud laborit sisustada Tehnikaülikooli päikeseenergeetika rakendusuuringuid rahastav Hollandi firma, kes on päikese-energiale pannud suured lootused: 2007. aastal kavandatakse tootmise alustamist, aastaks 2020 tahetakse juba maailmas esirinnas olla.

“Ma ei ole sada protsenti kindel, et need eesmärgid saavutatakse, aga meie igal juhul teeme selle nimel tööd,” lubas Mellikov. Aastaks 2040 on seatud eesmärk, et 30 protsenti energiast toodetakse päikese abil.

Tehnikaülikooli materjaliteaduse instituudis on viimastel aastatel saavutatud märgatavat edu päikeseenergeetika materjalide rahvusvahelises teadus- ja arendustöös. Eesti ühe moodsaima instituudi aastaeelarve on 20 miljonit krooni, kokku osaletakse praegu 25 projektis.