Eesti jõed ja järved juba praegu heas seisus

“Brüssel ei ütle meile, kuidas seda teha, kuidas näiteks jõgesid loodustingimustest lähtudes liigitada, vaid soovib, et kriteeriumid oleksid võrreldavad kogu Euroopaga, ja 2015. aastaks peavad kõik meie veekogud vastama hea klassi tingimustele,” ütles Tehnikaülikooli keskkonnatehnika instituudi direktor Enn Loigu.

Loigu tõdes, et Eesti veekogud on võrreldes väga tihedalt asustatud Euroopaga paremas seisus. “Peame selle üle õnnelikud olema,” lausus ta.

Loigu sõnul pöörab algav suurprojekt suuremat tähelepanu eelkõige väikestele jõgedele, mis siiani keskkonnaprojektidest kõrvale on jäänud.

“Suuremad jõed, mida on võimalik ühe käe näppudel üles lugeda, on keskkonna seisukohalt juba palju tähelepanu saanud, kuid pisikesed on siiani kõrvale jäänud,” lausus Loigu.

Eesti teadlased koostavad veekogude hindamiseks oma kriteeriumid. “Me kuulume Balti ökoregiooni ja meie hindamiskriteeriume saab võrrelda Läti ja Leeduga,” ütles Loigu.

Kolme aastaga peavad teadlased kõik Eesti veekogud klassidesse jagama ning määrama igale klassile piiri, milline on hea tervisega veekogu.

“Brüssel ütleb, et olgu heas seisus, aga selle hea määratluse peame ise välja töötama,” lausus Loigu. “Seda piiri on ääretult raske määrata.”

Kolme aastaga veekogudest tervikpilt

Jõgede töörühma juhi sõnul on Eesti veekogusid ka praegu teaduslikult uuritud, aga kolme aastaga tuleb kõik andmed kokku koguda ja luua tervikpilt.

“Saame selgeks, mis olukord tegelikult on, milline see peaks olema ning sellest lähtudes saavad poliitikud otsustada, millised võimalused meil on veekogude tervist parandada,” lausus Loigu. “Euroopalik seisukoht on, et kõik inimesed peavad saama elada võrdselt puhaste veekogude läheduses ja see põhimõte on ilus ja õige.”

Kui palju teadlasi võib veepoliitika direktiivi täitmisel vaja minna, ei ole veel selge.