Praegu ei ole Sharonile süüdistust esitatud, kuid justiitsministeeriumi ametnikud ütlesid, et nad arutlevad, kas seda teha. Ametnike sõnul peaks sellekohane otsus tulema lähinädalatel või –kuudel.

Sharoni pressiesindaja Asaf Shariv ei soovinud juhtumit kommenteerida, kuid ütles, garanteerib, et süüdistust riigijuhile ei esitata.

Sharon ise ütles ajalehele Yedioth Aharonoth, et ei kavatsegi tagasi astuda. „Ma ei astu tagasi. Ma rõhutan – ma ei astu tagasi,” kinnitas peaminister. „Kui küsimus on selles, kas viimased arengud saavad viia minu tagasiastumiseni, on vastus „ei”.”

Appelile esitati Tel Avivi kohtus kolmapäeval süüdistus, mille kohaselt maksis ta Sharonile sadu tuhandeid dollareid altkäemaksu, et Sharon, kes oli tol ajal Iisraeli välisminister, aitaks kaasa Appeli turismiprojekti edendamisele Kreekas.

Appeli advokaat Moshe Israel kinnitas, et mees on süütu. „Pole mingit kahtlustki,” lisas ta.

Süüdistuse kohaselt sai Sharoni poeg Gilad oma isale edasi andmiseks suuri summasid Appelilt, kes soovis, et välisminister kasutaks oma mõjujõudu tema projektide edendamiseks. Süüdistuse järgi andis Appel 1998.-1999. aastani „Ariel Sharonile altkäemaksu, tunnustamaks tema tegevust, mis puudutab tema avaliku positsiooni täitmist”.

Gilad Sharon tegutses Appeli Kreeka projekti juures konsultandina ja vahemehena altkäemaksu vahendamises. „(Appel) ja Gilad leppisid kokku sellises sobingus, hoolimata sellest, et süüalune teadis, et Giladil pole vajalikke professionaalseid omadusi,” seisab süüdistuskokkuvõttes.

Appel saatis Sharoni perekonna rantšosse Negevi kõrbes süüdistuse järgi kokku 690 000 dollarit. Samuti lubas Appel toetada Sharoni Likudi-partei esimehevalimistel.

Süüdistuse järgi andis Appel altkäemaksu ka praegusele asepeaministrile Ehud Olmertile, et too avitaks toona Jeruusalemma linnapeana Kreeka projekti edendada.

Sharon on uurimise all ka võimalike illegaalsete kampaaniarahade saamise pärast.