Ärge unustage kasukaid!
Mina panin neil päevil Brüsselis oma asjad kokku ning andsin majapidamise Siim Kallasele üle. Linn on tibladest puhas, nüüd saab siin ka noorem mees hakkama. Mina igatsen koju.
Kallas tegi küll alguses üsna vingus näo, kui ma talle uut korterit näitasin.
“Mis hais see siin on?” hädaldas ta. “Võtab kohe silmad vett jooksma.”
“Ei tea öelda, aga eks siin ole igasugu ihtüoolsalve ja sipelgapiiritusi tarvitatud,” seletasin mina. “Mul ju selg ühtelugu kange ja põlved teevad valu. Peab määrima. Noh ja muidugi tuleb vanal inimesel tublisti küüslauku süüa, eks see kipub ka natuke lõhnama. Aga midagi mürgist siin ei ole, kõik puha looduslikud lehad.”
“Ei tee viga, eks ma tuulutan,” pomises Kallas. “Miks see ämber siin nurgas on? Kas katus sajab läbi?”
“Ei, see on selle tarvis, et kui öösel väike häda peale tuleb, siis ma ei hakka pimedas kemmergusse koperdama, vana mehe asi, jääb veel jalg põrandariide taha või nii, kuku käpuli,” rääkisin mina. “Minu eas käiakse ju mitu korda öö jooksul kempsus, eesnääre muudkui viskab vigureid! Ämbri juurde on hea ligi minna. Kuidas sul selle asjaga on, sa pole ju ka enam teab kui noor? Jäta ämber pealegi nurka, palju mugavam.”
Aga vaevalt et Kallas minu nõu kuulab. Ega me keegi ei taha oma vanust tunnistada!
Mina aga olen nüüd õnnelikult Eestis ja valmistun Vabaduse väljaku paraadiks. Sel aastal lubati seal näidata meie Iraagist saabunud kõrbeväeosi, puhtavereliste sõjakaamelite turjal. Olen kuulnud, et meie armee ostab praegu sisse troopikakiivreid ja võsanuge, lühikesi liivakarva pükse ning päikeseprille. Loomulik, NATO liikmena ootavad meid ees mitmed karistusekspeditsioonid mässuliste neegrisuguharude ning beduiinide vastu. Jah, see on hea plaan, viia Eesti väed Pärsiasse – kui tiblad jälle hakkavad suruma, siis on meil Kesk-Aasia liiduvabariikide piiril mitu diviisi, kes saavad hakata altpoolt, läbi Venemaa pehme kõhualuse tuld andma. Seda nad seal Moskvas ei oska oodata!
Aga selge on ka see, et ainult kõrbearmeele me loota ei saa. Löök läbi Hiiva on kaval, kuid raudne kaisutus nõuab kahte käppa ja sõdida tuleb ka Peipsi ääres! Seepärast – ärme iialgi unusta kasukatööstust!
