Mustamäe esimese maja tulevik tume
Ühiselamu esimeste asukate seas oli teiste hulgas praegune tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik, kes mäletab tollast Mustamäed kui suurt tühja välja liivaluidete ja üksikute mändidega. “See oli huvitav aeg,” meenutas Keevallik, “ümberringi polnud absoluutselt mitte midagi. Mustamäe järgmised majad, mis ehitati plokkidest, kerkisid just meie silme all.” Esimest korda sattus Keevallik Mustamäele esimese kursuse tudengina. Noil aastail algas ka tehnikaülikooli hoonete ehitus. “Kool oli meil siis veel Koplis, nii et pidime bussiga sõitma või jalgsi minema Nõmmele, sealt rongiga Balti jaama ja edasi trammiga kooli,” meenutas Keevallik. Enne uude majja kolimist oli tehnikaülikooli poiste ühiselamuna kasutusel Stenbocki maja.
Uues majas oli kõik loomulikult puhas ja ilus ning Keevalliku sõnul hoiti maja väga hoolega. “Meil olid korrapidamised jaotatud, prügi viidi välja, tundub, et korda peeti paremini kui nüüd,” rääkis rektor.
Lisaks tehnikaülikooli tudengitele elasid algusaastatel Akadeemia tee ühiselamus ka mõned kunstiüliõpilased ja lavakunstikateedri tudengid. Keevallik mäletab tollaste ühikakaaslastena näiteks Enn Kraami, Tõnu Mikiveri, Rudolf Allaberti. “Põnev seltskond oli!”
Kuna kapitaalset remonti vanas ühiselamus tehtud ei ole, on maja suhteliselt lagunenud. See maja on tehnikaülikooli ühiselamutest kõige kehvemas seisus ja seetõttu on ka toa rent seal kõige madalam. Natuke remonti on tehtud köökides, tualettides ja duširuumides.
Rektori sõnul ei tasukski seda ühiselamut kapitaalselt renoveerida. Kui raha oleks, tuleks maja kokku lükata ja päris uus asemele ehitada. “See tuleks ka palju odavam,” kinnitas Keevallik.