Tallinn eirab Jõksi hinnangut
Allar Jõks saatis eile linnavolikogu esinaisele Maret Maripuule märgukirja, milles osutab ühistranspordi soodustuste määruse vastuolule põhiseaduse ja ühistranspordiseadusega.
Õiguskantsler tühistada ei saa
Jõks viitas, et ühistransport on avalik teenus, mida tuleb võimaldada kõigile selle vajajatele. Õiguskantsler on seisukohal, et vastavalt ühistranspordiseadusele võib kohalik omavalitsus kehtestada toetusi ja soodustusi nendele, kes vajavad seda oma sotsiaalse, varandusliku, tervisliku või muu seisundi tõttu.
“Seadus ei võimalda aga anda soodustust selleks, et aidata Tallinna linnal maksumaksjaid juurde saada,” märkis Jõks.
Tallinna abilinnapea Toomas Vitsut kinnitas, et uus piletisüsteem hakkab alates esmaspäevast kehtima, nagu kavandatud. Vitsut ütles, et linnavalitsus jääb põhimõtte juurde, et linnal on õigus oma eelarvest toetada oma linna elanikke.
“Omavalitsusel on kindlasti õigus otsustada oma eelarveraha üle, kellele anda ja kellele mitte anda soodustust. See, et soodustust saaksid ka teised elanikud, on pigem riigi roll,” ütles Vitsut. Põhiseaduse järgi kaetakse kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud riigieelarvest. Siiamaani on Tallinna ühistranspordi kulud kaetud linnaeelarvest. “Järelikult on riigil siin omad kohustused, mis tuleb täita. Kui riik annab kohustusi, peab ta andma ka ressursid,” ütles abilinnapea.
Vitsut ütles, et linn on vajaduse korral valmis määruse redaktsiooni muutma.
Õiguskantsleri hinnangust hoolimata kehtib määrus piletisüsteemi ja soodustuste kohta nii kaua, kuni linnavolikogu seda ei tühista. Õiguskantsler Jõks ütles, et kui linnavolikogu määrust ei muuda või ei tühista, näevad õiguskantsleri seadus ja põhiseadus ette, et vaidlus läheb riigikohtusse.
Probleem omavalitsuste tulubaasis
Tallinna linnakantselei avalike suhete direktor Allan Alaküla osutas aga, et Jõks soovis kirjas saada 30 päeva jooksul linnalt vastuse. “Kui õiguskantsler oleks leidnud vastu-olu mõne kehtiva seadusega, siis oleks ta pöördunud meie poole ettepanekuga 20 päeva jooksul viia see akt kooskõlla seadusega,” ütles Tallinna linnakantselei avalike suhete direktor.
Jõks leppis Maripuuga kokku kohtumise, et arutada, kuidas sellest olukorrast kõige paremini välja tulla. Õiguskantsler märkis, et tegu ei ole ainult Tallinna linna küsimusega. “Vaidlused käivad üle vabariigi. Laiemas laastus on küsimus selles, et kohalike omavalitsuste tulubaas on ebaühtlane ja nendele pandud kohustused ei ole sellega tasakaalus,” märkis Jõks. “Teatud mõttes võitleme praegu tagajärgede, mitte põhjustega,” lisas õiguskantsler.
Õiguskantsler pakkus välja, et probleemi lahendamisele aitaks kaasa see, kui Tallinn ja Harjumaa omavalitsused lepiksid kokku, kuidas ühistransporti rahastada. “Tallinn tahab, et ühistransport oleks korrastatud ja selleks oleks piisavalt raha. Kui lepitaks kokku ümbruskonna valdadega, et nemad osalevad transpordi rahastamisel, oleks see üks lahendusi,” ütles Jõks.
Vaidlusalune paragrahv
Õiguskantsler viitas märgukirjas määruse vastuolule põhiseaduse § 154 lõige 1-ga ning ühistranspordiseaduse kolme paragrahviga. “Toetuste ja soodustuste eesmärk on toetada neid, kes oma sotsiaalse, varandusliku, tervisliku või muu seisundi tõttu vajavad soodsamat kohtlemist,” ütles Jõks. Linnavalitsus tugineb põhiseaduse samale paragrahvile, rõhutades lõiget 2.
Põhiseaduse § 154:
“Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt.
Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.”
