Narvalased tülitsevad punaste massirepresseerijate pärast

Narva eesti kogukond nõuab kahe Narva Eesti Kommuuni tegelase nime kandva tänava ümbernimetamist, mitu linnavolikogu liiget peab aga kommunistide nimega tänavaid õigustatuks ja süüdistab eesti kogukonda vaenu õhutamises.

“Kirjutame justiits- ja siseministrile kirja ja küsime, kas Eestis on seadusi, mille alusel terroristide nimed tänavatelt ära võtta saab,” ütles Vana-Narva seltsi esinaine Vilma Talberg. “Oleme saatnud Narva linnavolikogule ja -valitsusele pöördumisi, kus hulga allkirju all, ja võime neid veelgi saata, kuid see ei aita – volikogu ei ole hakanud asja arutama,” lausus ta.

Kaks linnatänavat on nimetatud aastatel 1918–1919 tegutsenud verise Narva Eesti Kommuuni juhttegelaste Ants Daumani ja Albert Tiimanni järgi. Veel mullu kevadel lubasid linnavõimud, et sügiseks saavad nimed muudetud.

Sajad mõrvatud

Selle asemel on aga linnavolikogu kultuurikomisjoniga eesotsas asunud tõestama Daumani ja Tiimanni süütust ning selle liikmed on süüdistanud Vana-Narva seltsi rahvustevahelise vaenu õhutamises ja Narva ajaloo alusmõistete ülevaatamises.

“Kui oleks mind isiklikult solvatud, nimetades radikaalseks natsionalistiks ja Narvas rahvustevahelise vaenu õhutajaks, ei oleks midagi, aga selles süüdistati 300 vana narvalast, kes veel elus,” ütles Talberg. “Oleme mõelnud, et võiks ühenduse Narvamaa (Narva jõe tagustelt aladelt pärit narvamaalasi ühendav selts, mida juhib Narva volikogu kultuurikomisjoni liige Jelena Levina – toim) laimamise eest kohtusse kaevata, nõuda 50 000 krooni ja anda see summa linnavalitsusele – just nii suurt summat on vaja, et kahe tänava sildid ümber vahetada,” lausus Talberg.

Sügisel ütles linnavolikogu esimees, riigikogu keskfraktsiooni liige Mihhail Stalnuhhin, et volikogul ei ole piisavalt infot Tiimanni ja Daumani kuritegude kohta. Seepeale otsis Vana-Narva selts üles arhiividokumendid, mis tõestavad, et Eesti Kommuuni valitsemise kahel kuul, 1918.–1919. aasta vahetusel on tapetud ja vangistatud sadu narvalasi. Toona oli Dauman Narva linnapea ning Tiimann täitevkomitee esimees, nende juhtnööride järgi pandi toime massilisi hukkamisi. “Ma ei kujutanud ette, et asi nii hull oli,” ütles Talberg. Nimekirjadest nähtub, et inimesi lasti maha põhjendusega, et tegu on “kahtlase isikuga”.

29. novembril Narvas punaväe toel võimu võtnud Eesti Kommuun hakkas massiliselt inimesi maha laskma juba 2. detsembril. Surnukehad visati linna sibiauku. “Lapsepõlvest Narvas mäletan, et neist asjust ei kõneldud palju, kuid seda sibiauku kartsime ja seal lähedal seisis heas korras maja, kuhu kunagi keegi elama ei asunud,” ütles Talberg. “Selle maja perenaine ning tütar või minia vägistati ning tapeti hiljem koos peremehe ja väikese lapsega ning nemadki visati sinnasamasse sibiauku,” meenutas ta. Narva volikogu kultuurikomisjoni liikme Jelena Levina sõnul olid Dauman ja Tiimann mehed, tänu kellele Narva üldse Eestimaa küljes on, sest Dauman oli 1917. aastal linnapeana saanud Lenini käest loa ühendada Narva Eesti kubermanguga. Talberg saatis Kesk- erakonna esimehele Edgar Savisaarele kirja, kus palub abi, et selgitada Keskerakonna Narva liikmeile, sealhulgas Levinale, et Vabadussõda polnud “graždanskaja voina” ja et Eesti Vabariigi piirid määrati kindlaks Tartu rahulepinguga.

Kaks ajalugu

Vana-Narva selts on korraldanud mitu ajalookonverentsi, vastukaaluks kavandab konverentsi ka Narva jõe tagustelt aladelt pärit narvamaalasi ühendav selts Narvamaa, kus käsitletakse Narva Eestimaa kubermanguga ühendamise juriidilist staatust ning Tiimanni ja Daumani rolli selles.

Hiljuti arutas linnavolikogu kultuurikomisjon Narvamaa ettepanekut, et peale perenimede peaks nende tänavate puhul lisama nimesse ka meeste eesnime. Kultuurikomisjoni esinaise, Kreenholmi kooli direktori Jelena Torokvei hinnangul peaks tänavanimed ära muutma. “Aga üksi ei saa ma seda otsustada ning nii komisjoni liikmetel kui ka nende tänavate elanikel on selle kohta palju arvamusi. Osa arvab, et ei saa praeguste arusaamade järgi süüdistada inimesi toonastest tegudes,” ütles Torokvei. Volikogu esimehe Mihhail Stalnuhhini sõnul peab asja volikogu ette tooma kultuurikomisjon ning neile on pöördumised ja arhiivimaterjalid edastatud.

Justiitsminister valmis sekkuma

“Tänavanimede küsimus on üldjuhul kohaliku omavalitsuse pädevus, kuid kui tänavanimetus mõjub vaenu õhutamisena ja on vastuolus ühiskonna põhiväärtustega, siis on selgelt vajalik riigi sekkumine. Narva puhul on lubamatu, et iseseisvas Eestis on suurlinn, mis kannab oma tänavail kommunistlike mõrvarite nimesid. Kui seda ei suudeta omavalitsuse tasemel lahendada, siis peaks algatama seadusmuudatuse, mis annaks aluse riigi sekkumisele. Raske on ette kujutada, et mõnes Euroopa linnas oleks siiani säilinud näiteks Adolf-Hitler-Strasse – oli see ju teatud ajal üks levinumaid tänavanimesid.” EPL

Ants Dauman (Daumanis)

Sündis 26. novembril 1885. aastal Riia maakonnas. Õppis Pihkvas maamõõtjaks. Kommunistliku parteiga ühines 1908. aastal. Teenis tsaariarmees pataljoni komandörina, aga pärast veebruarirevolutsiooni sai temast aastaks Narva linnapea. Vabadussõjas võitles Eesti vägede vastu. Narva naasis koos Eesti Kommuuniga ja sunniti sealt sellega koos ka lahkuma. Hukkus Venemaa kodusõjas diviisikomandörina Bresti all 1920. aasta augustis.

Albert-August Tiimann

Sündis 13. jaanuaril Narvas. Õppis Peterburis lukksepaks ja astus 1904. aastal kommunistlikku parteisse. 1917. aastal pärast veebruarirevolutsiooni sai temast Narva kommunistide ja nõukogude täitevkomitee juhtiv tegelane. Eesti Kommuuni ajal töötas Narva täitevkomitee esimehena. 1919. aastal asus Venemaale, kus töötas juhtivatel töökohtadel majanduse vallas. 1940. aastal arreteeriti ja suri vangis 1942. aastal. Nõukogude võim rehabiliteeris ta 1956. aastal.