Ülikooli lõputöö eest 25 000 krooni või kast head veini
Kuigi Eesti ülikoolides pole harvad juhud, et kodutöö või koguni lõputöö teatud tasu eest kellelgi teisel lastakse valmis kirjutada, jääb suurem osa pettustest avastamata.
Tuttavatele saadetud elektronkirjas pakub Tallinna tehnikaülikooli meestudeng kuni 10 000 krooni lõputöö kirjutamise eest. Maht on kuni 70 lehte ja tähtaeg 1. mail. Kirjas on ka täpne uurimistöö pealkiri. “Mul oleks väga hea meel, kui saadad selle info edasi oma sõpradele,” seisab kirjas. Tasu lubab lõpetaja sõltuvalt tööst, hea töö puhul 10 000 krooni.
Lõputööde hinnad varieeruvad, näiteks akadeemia Nordis tehti see kaks aastat tagasi valmis kastitäie hea veini eest. “Tüdruk ise lihtsalt ei osanud, aga nii sai lõpuks väga hea hinde,” kommenteerib tehingu tunnistaja.
Paar aastat tagasi maksis Tartu ülikooli noormees lõputöö kirjutamise eest tuttavale neiule 25 000 krooni. Neiu sõnul polnud kirjutamine kuigi raske, tähendas ju lõputöö juhendaja vaid nime paberil. Töö valmides luges juhendaja selle läbi ja andis kaitsmiseks loa. Noormees lõpetas edukalt.
Tartu ülikoolis kuus eksmatti
Tartu ülikooli õppeprorektor Tõnu Lehtsaar on plagiaadi tõttu eksmatrikuleerinud kuus üliõpilast, nendest ühe lõputöö tõttu. “Olen kõigi eksmatijuhtudega põhjalikult tööd teinud, see on tõsine rikkumine,” kinnitab Lehtsaar. Tallinna tehnikaülikooli õppeprorektor Jakob Kübarsepp nendib, et on seesugustest ostutehingutest teadlik kuulujutu tasemel. Ametlikult pole prorektor ühtki kaebust viimase nelja aasta jooksul saanud. Kaebuse esitamine tähendaks soovi plagieerija eksmatrikuleerida.
Kübarsepa sõnul on ostetud lõputööle väga raske jälile saada. Lihtsam on õppejõul tuvastada teisest teadustööst maha kirjutatud plagiaati. “Eksamitel on inimene nii närvis. Ta võib küll olla selle töö ise kirjutanud, kuid ikkagi ei pruugi suuta küsimustele adekvaatselt vastata,” selgitab Kübarsepp. Lahendusena soovitab ta juhendaja vastutust suurendada ja kaitsmisel muuta töö hindamine persooni hindamiseks, sarnaselt doktoritööga.
Igal erialal käib ostuäri omamoodi. Näiteks loodusvaldkondades on teada juhtumid, kus õppejõud on hinnanud üht herbaariumi või putukakogu mitu aastat järjest. Majandustudeng Kristjan meenutab, kuidas riigiõiguse loengukursuselt saadud konspektid läksid järgmisel semestril käiku politoloogias.
“Nii mõnigi üliõpilane võttis riigiõiguse kontsu lõigu, pani sinna 5-10 protsenti oma teksti vahele ja andis politoloogias esitamisele,” räägib ta. “Tekkis huvitav plagiaadivorm, kus teise õppejõu koostatud tekst esitati referaadina teises osakonnas teisele õppejõule.”
Plagiaatoritega tegelemiseks ühtne kord
Lehtsaare hinnangul tuleb plagieerijatega käituda väga karmilt, nad eksmatrikuleerida. Ta on armu andnud vaid ühele pettuselt tabatud tudengile. Selleks oli neiu, kes saatis majanduspoliitika kirjalikku arvestust tegema oma kursaõe. “Selgus, et kaaslane tõesti püüdis sõpra aidata ja mõlemad kahetsesid siiralt,” põhjendab ta. Tartu ülikool on astumas põhjalikke samme plagieerimise väljajuurimiseks. Selleks on kavas kujundada kõigis teaduskondades ühtne poliitika, kuidas käituda akadeemilisi tavasid rikkunud tudengiga. Eeskätt käsitleb see sagenenud plagiaadijuhtumeid, kus tudeng esitab oma nime all võõra kirjatüki, aga ka katseid saata enda asemel keegi teine eksamit või arvestust tegema. Plagiaadid saavad sageli teoks endast targema inimese eksamile saatmise korral. Selle vastu kavatseb Kübarsepp assistendil lasta kontrollida kõigi isikuttõendavat dokumenti. Ta ennustab plagieerimise süvenemist e-õppe laienedes.
Raha päästab põrumisest
Pakkumise koolitöö sõbra eest ära teha on saanud nii mõnigi tudeng, sealjuures on põhjusi alati kaks: suutmatus või ajanappus.
Näiteks Tartu ülikooli tudengile Marinile lähenes “ostja” algul sooviga saada Euroopa Liidu alast infot seminaritöö jaoks. “Kohe oli tunda, et tal on tegelikult teised mõtted,” ütleb Marin. Peagi tuli pakkumine teha 20-leheküljeline töö ära tuhande krooni eest, millest Marin keeldus.
Tarmo tunnistab, et kirjutas Audentese ülikoolis tuttavale kümnelehelise äriplaani mõnesaja krooni eest. Kadri meenutab, kuidas juba üheksa aasta eest Tartu ülikoolis paluti saksa keele eksam ära teha. “Tuli minna eksamile ja öelda, et olen keegi teine,” meenutab Kadri. “Raha pakuti, aga ma polnud nõus ega mäleta, palju seda oli.” Airi Ilisson
