Välistudengite eksport üliraske
Näiteks ei saanud veebruaris viisat 17 Estonian Business Schooli (EBS) indialasest magistranti, keda EBS oli kohapeal jõudnud mitu kuud koolitada. Magistrandid olid viisataotlused esitanud Eesti aukonsulaati New Dehlis ja pidid veebruari algul Eestis esitama elamisloa taotluse. Viisa sai vaid üks Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) magistrant.
EBS-i rektor Madis Habakuk tõdeb, et kui Eestisse on nii raske pääseda, minnakse õppima pigem mujale. “Eesti seadused ei võimalda hariduse eksporti, mis peaks olema üks riigi prioriteete,” ütleb ta. Eriti keeruline on tema sõnul tulla Eestisse õppima riikidest, kus Eestil alalist esindust pole.
Näiteks Indiale lähimad Eesti saatkonnad asuvad Pekingis ja Moskvas. Seega peab Eesti viisat taotlev magistrant kõigepealt taotlema kas Vene või Hiina viisa Eesti saatkonda pääsemiseks.
Suguvõsa saadikud
Kodakondsus- ja migratsiooniameti (KMA) pressiesindaja Heikki Kirotari sõnul ei saanud Indiast tulijad viisat EBS-i esimese, 38 indialasega kursuse tõttu. Kui seitsmepäevase viisaga sügisel Eestisse saabunud indialased siin elamisluba hakkasid taotlema, selgus, et nende inglise keel on väga nõrk. Kuigi kool lubas KMA-le teada anda, kui india tudengid koolis ei käi, ta seda ei teinud. Ka nende eksmatrikuleerimisest saadi teada tagantjärele.
Indialaste tunnistuste kohaselt lubas EBS neile Eestis täiskohaga tööd. Seda Eesti seadus ei luba ja nii oli KMA andmetel enamik neist oktoobri lõpuks läinud edasi mujale Euroopasse, näiteks Pariisi, Amsterdami, Soome. KMA andmetel on nad ka praegu Euroopas. Eestisse on tagasi saadetud Hispaanias kerjamiselt tabatud indialane.
Praeguseks on KMA algatanud 26 indialase elamisloa tühistamise. Kui nad aga siit lahkuda ei soovi, peab sõidukulud tasuma EBS. “Tõenäoliselt polnud tegu klassikaliste välismaale õppima minevate üliõpilastega,” ütleb Kirotar.
Tegu võis olla inimestega, kellele suguvõsa oli raha kokku kogunud, et nad Euroopas töötades jalad alla saaks. Euroliidu kogemusel järgneb võõrriigist pärit võõrtöölisele mõne aasta jooksul veel 4–6 inimest. “Sisuliselt soodustas EBS illegaalset sisserännet ja tegi sellega teistele koolidele karuteene,” tõdeb Kirotar.
Tartu ülikool heas kirjas
Habakuke andmetel on tudengid tagasi Indiasse sõitnud, Eestis on vaid üks Hispaaniast tabatud noormees. “Tooge mulle see nimekiri,” vastab Habakuk KMA-le. EBS on tunnistanud, et esmakordse indialaste kursusega astuti ämbrisse suurte kultuurierinevuste tõttu.
Kirotar kinnitab, et teiste ülikoolide tudengitega pole probleeme olnud. “Näiteks Tartu ülikooliga on meil väga hea koos-töö,” märgib ta.
Tartu ülikooli rektor Jaak Aaviksoo kinnitab, et alalise Eesti esinduseta riikide tudengite toomine on vaevaline. Ülikooli 376 välisüliõpilasest on üle poole soomlased, Eesti saatkonnata riikidest on viis õppurit (Egiptus, Korea, Pakistan ja Turkmeenia). Tudengite ekspordi probleemide seast toob ülikool välja elamisloa taotlemise.
17. märtsil haridusministrile saadetud kirjas ütlevad Tartu ülikooli, TTÜ ja EBS-i rektor, et hoolimata paljude maailma riikide vahel sõlmitud valitsustevahelisest kokkuleppest hariduse edendamiseks ei toimi see üliõpilaste ja magistrantide vastastikuse liikumise korral.
Rameshi hinnangul on Eesti haridus parim
TTÜ vastse rahvusvahelise ärijuhtimise magistrandi, Lõuna-Indiast Hyderabadi lähedalt pärit Kota Ramesh Rabu (24) sõnul on Eestisse palju keerulisem õppima saada kui Ameerikasse või Inglismaale.
Miks just Eestisse õppima otsustasid tulla?
Mul oli valida mitme riigi ülikoolide vahel. Sain sisse Tampere ülikooli, Rootsi, Inglismaale ja Ameerikasse. Aga tahtsin õppida nii juhtimist kui ka IT-d ja krüptograafiat, mida pakkus üksnes Eesti.
Kui kaua võttis aega siia pääsemine?
9-10 kuud. Tegin Toefeli keeletesti ja läbisin EBS-i katsed. Aga väga keeruline oli saada viisat, sest Indias pole Eesti saatkonda. Lõpuks viisin taotluse Eesti aukonsulaati New Dehlis. Selleks pidin kodust sõitma 2000 kilomeetri kaugusele.
Kas tead, et Eesti ei anna india tudengitele kuigi meelsasti viisat? Kahtlustatakse, et nad püüavad Eesti kaudu Euroopasse tööle saada.
Tean küll. Aga India on suur riik, kus nagu igal pool mujalgi on head ja halba. Just selleks on ülikoolide katsed, et välja selgitada parimad, keda vastu võtta.
Räägitakse, et india tudengid ei oska inglise keelt ja käivad koolis päikese järgi.
Keelega on Eestis raske, sest meie hääldame inglise keelt teisiti, nagu Inglismaal. Päikese järgi vaadati kella vanasti. Praegu on India äärmiselt kiiresti arenev IT-riik, inimesed kasutavad internetti ja mobiile.
Airi Ilisson
Üliõpilastest peagi puudus
Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) rektori Andres Keevalliku sõnul on välisüliõpilaste eksport Eestile oluline 5-6 aasta pärast algava demograafilise mõõna tõttu.
Keevalliku kinnitusel tahab enamik ülikoole välisüliõpilasi, kaasa arvatud TTÜ. “Ülikoolidele on äärmiselt oluline teada, kuidas elamislubade ja viisadega võimalikult mugavalt toimetada,” räägib ta. Ülikoolid on huvitatud välisüliõpilastest, sest keskkoolilõpetajate arv väheneb järjest. Keevallik tunnistab, et välisõppijad on ülikoolile oluline teenimisvõimalus, aidates eelarvet suurendada ja infrastruktuuri parandada.
TTÜ-s õpib praegu 40 välistudengit. TTÜ oli esimene avalik-õiguslik ülikool, kes käivitas eelmisel aastal kolm läbini ingliskeelset programmi. Airi Ilisson
Ausad inimesed on oodatud
Kodakondsus- ja migratsiooniameti soov on tudengite Eestisse tulek võimalikult lihtsaks teha, kuid “tudengite” üle kontrolli säilitada.
“Kindlasti tuleb ausate inimeste Eestisse õppima tulek teha võimalikult lihtsaks, aga samas säilitada kontroll nende üle, kes tulevad siia muudel eesmärkidel,” ütleb KMA pressiesindaja Heikki Kirotar.
Põhjalik julgeolekukontroll eksootilistest riikidest välismaalaste tausta ja tegelike eesmärkide selgitamiseks võtab aga aega. “Meil kõigil on värskelt meeles välismaalaste toime pandud kohutav terroriakt Madridis,” lausub Kirotar. KMA hinnangul suureneb NATO-sse ja euroliitu astumise järel migratsiooni surve Eestile kui ühele liidu piiririigile veelgi. “Inimesed üritavad imbuda Euroopa Liitu läbi Eesti, aga Eesti on nende eest vastutav,” selgitab Kirotar.
