“Grantide jagamine iseendale on täiesti legaalne, sest Eesti oludes pole muud võimalust,” ütles Allik. “Ekspertkomisjoni liikme töö arutamisel liige ise ei osale.”

Allik seletas, et teadusfondi juures töötavad retsensioonipaneelid, sealhulgas välisretsensendid, kes hindavad kõiki ETF-i ekspertkomisjonide väljavalitud töid.

Rahandusministeeriumi andmetel eraldati käesoleva aasta riigi eelarvest ETF-ile 91 miljonit, mille jaotuvuse otsustavad fondi nõukogu, ekspertkomisjonid ja retsensendid.

Kolme viimase aasta jooksul rahastatud teadustööde hulgas olid kolme teadusfondi nõukogu liikme ning seitsme ekspertkomisjoni liikme projektid.

Rahandusminister Taavi Veskimägi ütles, et igal pool, kus on tegemist rahajagamisega, tuleb luua huvide konflikte välistav süsteem, nagu jagatakse Euroopa Liidu abiraha.

Praktikud vajalikud

Haridusministeeriumi nõunik Peeter Eerik Ots ütles, et ETF-i töö õnnestumiseks peavad seal just töötama teadlased, kes ka ise aktiivselt teadustööd teevad. Tema sõnul teadusfondi liikme teadustöö rahastamine sama fondi poolt toob ETF-ile vaid au, samas lisas ta, et põhjendamatu teadustöö rahastamine oleks probleem.

“Kui ETF-i liikmed ei tegeleks aktiivselt teadusega, jääks Eesti ilma suurest osast teadlastest,” ütles Allik, kes poleks nõus olema ETF nõukogu esimees, kui ta aktiivselt teadustööd ei teeks.

Teadusfondi nõukogu liikme professor Rein Küttneri töid on fond rahastanud viimased kaks aastat järjest. Küttner ütles, et ta ei pea õigeks teadusfondi liikmetel teadusega tegelemise keelamist või oma tööde pooleli jätmise nõudmist. Samas võtab ta väga tõsiselt fondi liikmete vastu käivaid süüdistusi.

„Teadusfondi liikmed ei saa mõjutada enda tööde eelistamist teistele,“ ütles Küttner.

Humanitaarinstituudi professor Mihhail Lotman, kes süüdistas (PM, 23.03.04 – toim) väga teravalt Eesti Teadusfondi liikmete osalemist oma tööde rahastamisel, ütles, et sellist situatsiooni nimetatakse huvide konfliktiks, mis on üks korruptsiooni liike.

Lotman tunneb piinlikkust

„Kui oleks minu teha, rahuldaksin Jüri Alliku granditaotluse täiel määral,“ ütles Lotman. „Kuid see, et ta seda ise peab tegema, tekitab minus tema pärast piinlikkust.“

Ka ei jaganud Lotman teadusfondi liikmete väiteid, nagu ei osaleks fondi liikmed oma tööde rahastamise juures. „Küsimus on selles, kas taolist „mitteosalemist“ saab võrdsustada teiste kandidaatide võimalustega,” ütles Lotman.

Alliku sõnul on ETF-i mõte paigutada raha parimal viisil, kuigi eraldi poolesaja eksperdi aja raiskamine teadustööde objektiivseks hindamiseks pole parim lahendus.“Kui üldse kusagil on raamatupidamine läbipaistev, siis on see ETF-is,” lisas Allik.

Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse kohaselt eraldatakse riigieelarves uurimistoetusteks ette nähtud raha haridus- ja teadusministeeriumi eelarve kaudu sihtasutusele Eesti Teadusfond.

Sihtasutus eraldab uurimistoetusi alus- ja rakendusuuringuteks. Lisaks finantseeritakse teadusfondi ülalpidamiskulusid ja osalemist Euroopa teadusorganisatsioonide tegevuses.

Käesolevaks aastaks on ETF-ile riigieelarvest uurimistoetusteks eraldatud 87,3 miljonit krooni. Eestis tegeleb Alliku hinnangul aktiivselt teadusega umbes tuhat teadlast, kellest kümnendik on ETF-i liikmed.

Huvide konflikti välistamine

Euroopa Liidu tõukefondide vahendite eraldamine peab toimuma läbipaistvalt, objektiivselt ning erapooletult. Eesmärgiks on luua olukord, kus rahastamist leiavad just need projektid, mis on korralikult läbi mõeldud ja ettevalmistatud ning mis annavad kõige suurema panuse tasakaalustatud majandusarengusse. Oluliseks kriteeriumiks on see, et toetuse saaja peab olema suuteline projekti edukalt ellu viima.

Objektiivsuse ning neutraalsuse tagamiseks on menetlusprotsess formaliseeritud ning mitmetasandiline.

Sisulise hindamise korral jääb hindamisprotsessi käiku tõendavaks dokumendiks kontroll-leht või protokoll.

Hindamiskomisjoni liik-med ja eksperdid peavad allkirjaga kinnitama oma erapooletust ja end taandama kohe, kui tegemist on projektiga, mille suhtes nad erapooletud pole.

Teadusfond plaanib professor Lotmani kohtusse kaevata

Eesti Teadusfondi nõukogu esimees Jüri Allik ütles, et teadusfondi liikmed otsustavad lähipäevil, kas pöörduda kohtu poole humanitaarinstituudi professori Mihhail Lotmani artiklis (PM, 23.03.04–toim) esitatud solvangute ümberlükkamiseks.

Tema sõnul on Lotmani viide, et kurjad keeled räägivad, nagu oleks 10 miljonit krooni teadusfondi raha kusagile kaduma läinud, vale. Ka väide, et teadusfondilt raha saajate hulgas on rohkem andjate sugulasi ja sõpru, on Alliku sõnul solvav.

Mihhail Lotman süüdistab kurjadele keeltele viidates, et teadusfondis jäi kusagil kaduma valitsuse eraldatud 10 lisamiljonit. Ka väidab Lotman, et sihtasutuse väljastatud grandi täitjate ja isegi projekti juhtide hulgas on vastava ekspertkomisjoni liikmeid ja koguni esimehi.