Toompea püüab elektrihindu ohjata
Poliitikud on haaranud kinni võimalusest takistada seaduseparandustega Eesti Energia plaani kergitada aasta teisel poolel elektrihinda keskmiselt 15 protsendi võrra.
Otsa tegi märtsi keskel lahti Isamaaliit, algatades eelnõu, mille sihiks on keelustada etteruttavalt ära “kavandatavad ebaõiglased ja põhjendamatud ampritasud ning korteri fikseeritud tasud”.
Isamaaliitlase Helir-Valdor Seederi sõnul peab tarbijale jääma õigus maksta mõõdiku näidu alusel tegelikult tarbitud elektri eest. Veel tahavad isamaaliitlased kokku kutsuda parlamendis riiklikult tähtsa küsimusena energeetikaarutelu.
##Poliitilised juhised
Nädal hiljem elektridebatti sekkunud Rahvaliit pakub välja otsuse-eelnõu, mis kirjutab Eesti Energiale ette üheksa poliitilist juhist. “Me ei näe vastuolu Isamaaliidu ettepanekutega, kuid nii lihtne see asi pole. See üksinda ei lahenda midagi, sest vastukaaluks on võimalik tõsta kilovatt-tunni hinda,” ütles Janno Reiljan, kes Eesti Energia nõukogu liikmena toetas ise mõne aja eest energiahiiu hinnataotlusi. “Asjale tuleb läheneda kompleksselt,” lisas ta.
Käiku läheks ka reserv
Samas piiraks Rahvaliit püsitasu osatähtsust kümnendikuga kodutarbija keskmisest elektriarvest. “Kui lubame nii suurt püsitasu teha, siis laseme end kui kartuleid koorida,” lausus Reiljan.
Energiafirma tohutuid investeeringuvajadusi rahastaks võimupartei laenude abil ja võtaks veel mitu miljardit krooni stabiliseerimisreservist lisaks, mis võimaldaks hinda tõsta “vähehaaval”. Energiaturu Inspektsioonil pole Reiljani väitel hinnatõusu pidurdamiseks mehhanisme seni, kuni pole vastavaid parlamendi otsuseid ega seadusepügalaid.
Energiafirmale tahab karmimaid tingimusi seada ka majandusminister Meelis Atonen.
“Olen nõus, et Eesti Energia on väga monopoolne ettevõte, kes pole mitte alati huvitatud tarbijatele paremate tingimuste pakkumisest,” märkis Atonen eelmisel nädalal riigikogus. “Sellist monopoolset suhtumist tuleb seadusandluse kaudu muuta.”
Minister lubas viia 24-tunnise võimaliku elektrikatkestusaja kuuele tunnile. Ka on Atonen välja käinud elektrimonopoli lõhkumise ja elektrituru kiire avamise ettepanekud.
“Elektrituru avamisest võidavad suurtarbijad, aga kodutarbija jaoks ei avane turg kunagi. Härra minister, kunagi ei saa olema kodus kaks stepslit, et ühte paned ühe tootja lambi ja teise teise tootja lambi,” kritiseeris keskerakondlane Liina Tõnisson.
Endise majandusministri Tõnissoni väitel peavad sel juhul väiketarbijad kinni maksma Narva Elektrijaamade kuni 21 miljardi kroonini küündivad investeeringud.
Janno Reiljani kinnitusel pole elekter seni koalitsiooni pingeid külvanud.
Vastab Meelis Atonen (majandus- ja kommunikatsiooni- minister)
Kas riigikogu on õige koht elektrihinna otsustamiseks?
Seaduse alusel täpsustab ehk regulaatorina hindab energiahinna kujunemise õigsust ja suurust Energiaturu Inspektsioon. Eesti Energia alles pöördus hinna tõstmiseks Energiaturu Inspektsiooni poole, kes annab väga täpse vastuse ka küsimusele, kas ampritasu võtmine on õiglane. Loomulikult on ka tarbijakaitseametil kõik õigused väljendada oma seisukohta.
Miks planeeritud hinnatõus ületab investeeringute vajadusi?
Jutud sellest, nagu Eesti Energia sooviks tõsta hinda rohkem, kui on vaja investeeringuteks, on päris kena väljamõeldis ega vasta tõele. Hinnatõus ja sealt saadav tulususe tõus on arvestatud ikkagi väga konkreetsete investeeringute katteks, Nad on mõeldud mitte tootmisse, vaid just nimelt võrkudesse. Absoluutselt kõigil Eesti energiatarbijatel on seda investeeringut väga vaja. Kasumit teenitakse selleks, et seda raha investeerida pakutava teenuse kvaliteeti. Omaniku õiguste täitjana võin teile kinnitada, et kavatsust dividende Eesti Energiast välja võtta Eesti riigil ei ole.
(riigikogu infotunnis, 24. märtsil)
