Eraisikud aitavad välismaale õppima
Endal London Business Schooli või Oxfordi paberid taskus, on seitsmeliikmeline heategevuslik seltskond algatanud rahakogumise, millega loodetakse kokku saada 250 000 krooni, millele riik annab omalt poolt juurde 250 000 krooni.
Selline lepe on sõlmitud haridusminister Toivo Maimetsaga, kes erasektori eestvõtmist igati tervitas.
Idee sai küpseks viimase poole aasta jooksul ning üks grupi eestvedajaid Tõnu Pekk on üsna kindel, et jaanipäevaks on neil kümme õpihimulist välja valitud ning vajalik summa koos.
##Tõnu ise on lõpetanud London Business Schooli ning tundnud omal nahal, kui väärtusliku kogemuse välismaal õppides saab. Ainulaadne sõpruskond. Maailma tipptasemel lektorid. Eneseleidmine. Oma võimete ja oskuste hindamine laiemal tasandil.
Tõuge uljaspeadele
“Meie keskkoolilõpetajad ei peaks kannatama kitsama valiku ees kui nende eakaaslased Ameerikas, Inglismaal või Saksamaal,” oli Pekk veendunud.
Noore õpetlase stipendium on määratud keskkoolilõpetajatele seepärast, et magistrante ja doktoreid aitab välismaale Kristjan Jaagu stipendium, kolmanda ja neljanda kursuse tudengeid Erasmuse programm. Nimi – noore õpetlase stipendium – pole vihje sellele, et lõpetajatest peaks professorid saama – lihtsalt eestvõtjatele meeldis selle kõla.
“Kohtusime haridusministriga, kes lubas, et iga erasektori krooni pealt paneb riik omalt poolt ühe krooni lisaks. See oli väga julgustav,” tõdes Pekk.
SA Archimedes on võtnud üle administreeriva poole, kogudes avaldusi ja töödeldes neid.
“Loodame toetust nendelt, kes on ise välismaal õppinud. Nemad teavad, kuidas selline kogemus silmaringi laiendab ning kuidas see õpetab maailma paremini tundma,” kinnitas Pekk.
Projektis osaleja, Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskuse juhataja Eha Teder tõdes, et nende keskuses käib aastas kuni 13 000 välismaal edasi õppida soovivat noort. “Eriti suur on olnud huvi viimasel aastal, sest Euroopa avanemine on käega katsutav,” tõdes Teder.
Keskus nõustab noori, paljud tulevad testide pärast. “Noored on uljad ega mõtle sageli rahale. Isegi kui nad on mõnda ülikooli sisse saanud, isegi kui pere on osa raha muretsenud ning mõni fond juba väikse toetuse andnud, siis noore õpetlase projekt võiks olla see, mis annab veel viimase vajamineva rahalise tõuke,” sõnas Teder.
Eesti pole mõttetu
Tõnu Pekk tõdes naerdes, et nende eesmärgiks pole andekamate õpilaste Eesti ülikoolidest ära meelitamine. “Pigem paneme stipendiumile tingimuseks, et kui õpilane ei naase pärast kooli lõpetamist Eestisse, siis muutub stipendium laenuks. Selle arvelt saab anda siis teisi stipendiume,” ütles Pekk.
See peaks ärgitama algatusega ühinema ka Eesti ettevõtjaid, kelle sooviks on Eestile kvaliteetset töö- ja juhtimisjõudu juurde saada.
“Londonis õppides sain pildi sellest, mida mu enda teadmised ja oskused maksavad natuke laiemas kontekstis kui Eesti. Milline on tase maailmas, sest Eestis olles ei tajugi sageli, kui palju on andekaid inimesi. Kindlasti saavad noored juurde enesekindlust, et ei peaks kurtma: Eesti on nii väike ja oi-oi kui mõttetu,” märkis Pekk. “Meie näol on tegemist suhteliselt väikse algatusega, aga loodame, et see jääb kestma.”
