Insener: teid lõhub liigne kokkuhoid

Spetsialisti hinnangul tuleks ehitada paksemaid teid Maanteeamet pole kindel, kas tugevamad teed püsiksid kauem

Aastaid tehnikaülikoolis õppe-jõuna töötanud teeinseneri Ants Vaimeli sõnul lagunevad Eesti uued või vastremonditud teed kiiresti, sest need on liiga õhukesed, maanteeamet selle väitega nõus ei ole.

Maanteede lagunemist soodustavad veoautod, mis on raskemad, kui teed planeerides ette nähti. Samas pole teada, kui palju ülekaalulisi veokeid Eesti teedel sõidab, seega ei saa teekatet ehitada kindlast koormusest lähtudes.

Teaduskandidaadist teeinseneri Vaimeli sõnul lähtutakse Eestis teede ehitusel 1983. aastal koostatud määrustest.

Sel ajal võis masina koormatud vedav telg kaaluda kuni kümme tonni. Seitse aastat tagasi liikus Eesti Euroopa tasemele, tõstes lubatud teljekoormuse 11,5 tonnini. Tee-ehituse normkoormuseks ei ole aga seda 11,5 tonni siiani määratud.

20 aasta tagune määrus

“Meil kehtib praegu 1983. aasta eelne olukord, sest sellest ajast pärineb meie katendite tugevuse arvutus,” kinnitas Vaimel.

Maanteeameti planeeringute osakonna peaspetsialisti Elmur Karu sõnul ei saa teede lagunemises süüdistada üksnes asja- olu, et need on liiga õhukesed. Karu sõnul võib teede lagunemises süüdi olla ka kliima. “Või kust me teame, et tee ehitusel kasutati kõiki materjale õigesti,” nentis Karu.

Ta kinnitas, et arvutusmetoodika võtab arvesse 7,5–12-tonnise teljekoormusega autosid. “Teedeinstituudi koostatud arvutusmetoodika kohaselt loetakse kõigil teedel liiklusintensiivsus kokku ja arvutatakse perspektiiv 10-15 aasta peale,” selgitas Karu. “See metoodika on välja töötatud viimase kümne aasta jooksul, uuele süsteemile eelneksid aastatepikkused katsetused.”

Karu lisas, et kui raha jätkuks, võiks ju ka teed ehitada paksemate kihtidena. “Aga kas see on otstarbekas ja päästab lagunemisest?” küsis Karu. “Loomulikult valitakse majanduslikult kõige ökonoomsem kate, nagunii on vaja teda korras hoida ja kuluvaid kihte uuendada,” lisas ta.

Plaanitust suurem teljekoormus võib soodustada pikiroobaste tekkimist. “Katendid ei tarvitse kohe laguneda, aga nad muutuvad kiiremini ebatasasemaks, misjärel roopad tekivad kiiremini ja sügavamalt,” selgitas Vaimel.

Skandinaavia normid

Maanteeameti peadirektori asetäitja Koit Tsefels kinnitas, et praegu ehitusel kasutatav arvutusmetoodika on lähedane Euroopas kasutatavale. Näiteks ka Soomes ja Rootsis on normkoormus 10 tonni. “Üks asi on teooria ja teine asi tegelik elu,” ütles ta. Tsefels ütles, et kuna pole teada, kui palju sõidab suure teljekoormusega autosid, ei saa Vaimeli väidet ka otseselt valeks nimetada. Politsei kaalutud masinatel on telje lubatust suurem koormus avastatud 20-50 protsendil juhtudest. Samas peab politsei kinni vaid kahtlusaluseid masinaid, mida kõigist veokitest võib olla alla viie protsendi.

Praeguse arvutusmetoodika töötas välja TTÜ teedeinstituut. Instituudi professor, teetehnika õppetooli juhataja Maano Koppel tõdes, et teede lagunemist mõjuvatest asjaoludest võib suur teljekoormus olla üks paljudest.