Taluniku majaehitus seisab must–toonekure pesa taga
Martna talunik Teet Kuusemaa tahab keskkonnaministeeriumilt kaitsealuste maatükkide vahetust, vallavalitsuselt tahab talunik saada tagasi mullust maamaksu.
2000. aastal erastas Kuusemaa ligi 80 000 krooniga metsatüki, millelt tahtis langetada uue elumaja palke. Suure–Lähtru elumaja asemel haigutab aga praegu tühi vundament, sest aasta tagasi keelati tal metsaminek.
Läänemaa keskkonnateenistus teatas mullu veebruaris, et maa on must–toonekure pesa kaitsevööndis. See on poolekilomeetrise läbimõõduga ring ümber pesapuu.
Eelmise aasta lõpus erastas Kuusemaa samas kandis veel ühe metsatüki. Ka siis ei teatanud talle ei vallavalitsus ega keskkonnateenistus, et maatükk asub haruldase linnupesa kaitsevööndis. Kokku on tal keelualas ligi üheksa hektarit.
Pesa asupaiga skeemi ja kaitsevööndi piirid sai Kuusemaa teada alles mullu novembris, mil talle saadeti minister Villu Reiljani allkirjaga kaitsekohustuse teatis. Selle järgi ei tohi ta oma metsas raiuda ega autoga sõita. Talvel võib ta seal jalgsi käia.
Talunikku ajab segadusse ka keskkonnaministeeriumi teade, et kaitsealune pesa avastati alles mullu sügisel. Kuusemaa ei mõista, mille alusel talle pool aastat varem raiekeeld anti.
Martna maakorraldaja Tiiu Aavik ütles, et vallavalitsus andis Kuusemaale sel aastal maamaksuvabastuse.
Vald on teinud rohkem, kui teha tohib,” ütles Aavik. Maksuvabastuseks on vaja ministri määrust. Õiguskantsleri bürooga konsulteerimise järel arvas vallavalitsus, et Reiljani allkirjaga kaitsekohustusteatisest piisab vabastuseks.
Me poleks neid tükke erastamisele pannud, kui oleksime teadnud,” ütles Aavik.
Läänemaa keskkonnateenistuse spetsialist Helle Rennu sõnas, et 2000. aastal ei pidanud keskkonnaametnikud erastamisele minevaid maatükke kooskõlastama.
Seadustes on auk,” ütles Rennu. Ühelt poolt nõuab seadus, et kaitstava loodusobjekti asukohta ei tohi avalikustada. Teisalt ei ole mõistlik, et töötegijad andmeid kätte ei saa.”
Eestis on üle 300 maaomaniku, kes tahavad keskkonnakaitseliste piirangute pärast asendusmaad. Maa–ameti peadirektor Kalev Kangur on öelnud, et asendusmaa protsess on aeganõudev.
