Erakondlased soovivad Edgar Savisaare taandumist
##Kuigi otsesõnu pole seda välja öeldud, tahetakse kirjaga viidata esimees Edgar Savisaare tagasiastumisele. “Keskerakond vajab juhtimise radikaalset muutmist,” lõpetavad keskerakondlased oma kirja.
“Keskerakonnas on kriis. Erakonna juhtimine on tsentraliseeritud ja juhikeskne. Erakonna volikogu on kujunenud tühjaks jututoaks, millel tegelikult pole väljundit ei juhatusse, erakonna tegevusse riigikogus ega ka reaalsesse poliitikasse. Keskerakonna lihtliikmed on võõrandunud nii erakonnast kui ka tema juhtimisest,” seisab kirjas.
“Erakonna juhtimise suurimaks veaks on vastaste ja oponentide otsimine ning võimetus leida koostööpartnereid. Keskerakond ei ole ühelegi teisele poliitilisele jõule eelistatud koostööpartneriks.”
Kirjasaatjad toovad välja aja, kui kaua on teised erakonnad võimul olnud: Reformierakond 65, Isamaaliit 63, Rahvaliit 60 ja Mõõdukad/Sotsid 58 kuud. Keskerakonna asjakohane näitaja on aga 21 kuud.
“Keskerakond, kes on küll deklareerinud koostöövalmidust teiste erakondadega, on tegelikkuses parteiliidrite isiklike suhete tõttu ohverdanud võimalused koostööks Keskerakonnaga sarnaseid ideid kandvate ja Eesti rahva enamuse vaateid esindavate erakondadega,” nendivad parteilased.
Nad tõdevad, et väga sageli tõlgendatakse erakonna tööreegleid vastavalt hetkevajadustele ja olupoliitikale.
“Puuduvad erakonnasisese poliitilise “karjääri” reeglid. See on sageli andnud erakonna esimehele alust kinnitada, et kõik, kes on jõudnud mingile arvestatavale poliitilisele positsioonile nii erakonnas kui ka riigi ja omavalitsuste juhtimises, on selle eest isiklikult tänu võlgu temale. Nii ongi sageli hästitasustatavad töökohad ja erakonnasisene positsioon sõltunud asjatundlikkuse asemel hoopis isiklikust ustavusest erakonna esimehele.
Halvaks näiteks on ka erakonna esimehe aktiivne, kõiki võtteid kasutav kampaania oma abikaasa upitamiseks erakonna parteilise tähtsuse poolest teisele ametikohale riigikogu fraktsiooni esimeheks,” leiavad kriitikud ja lisavad, et maakondadest parlamenti valitud isikud ei mõista sageli, kas esindavad maavalijate või Tallinna linna huve, sest erakonna varasemad poliitilised lubadused on tihti vastuolus praegu Tallinnas aetava poliitikaga.
“Erakond on eiramas tasakaalustatud regionaalpoliitika põhi-mõtteid ja muutumas justkui Tallinna linnapea käepikenduseks riigikogus,” tõdevad kirja saatjad, nentides, et parteis puudub toimiv sisedemokraatia ja võimalus tõeliseks avalikuks diskussiooniks.
Küllo Arjakas: mässulised ei taotle diskussiooni
Keskerakonna kauaaegne peasekretär Küllo Arjakas peab 27 tuntud erakondlase nõudmist muuta otsustavalt Keskerakonna juhtimisstiili suures osas alusetuks.
“Sõnad “tsentraliseeritud”, “juhikeskne”, “tühi jututuba” jne on hinnangud, millega võib nõustuda või ka mitte nõustuda, kuid kriitikutel pole paraku plaani B arutlusekski välja pakkuda olnud,” ütles Arjakas.
“Nii on võimatu pidada ka avalikku või ükskõik millist diskussiooni, sest seda ju ei taotletagi. Muidu arutaks me sisereformiga seonduvaid küsimusi näiteks erakonna juhatuses,” lisas ta.
“Mässuliste” erakondlaste väited seoses koostöövõimetusega on Arjakase hinnangul üle pakutud. “Keskerakond kannab valitsusvastutust enam kui seitsmekümnes omavalitsuses, sh kõigis suuremates, tehes nendes koostööd kõigi Eesti erakondadega. Mis see siis veel on kui mitte koostöövõime märk,” nentis ta.
