DEBATT: Kas Nõmme peaks Tallinnast eralduma?
HANNO PEVKUR: Nõmme saaks hakkama ka Tallinnata
Iseseisvusküsimuse lõplikuks otsustamiseks on vaja täita kaks olulist tingimust: nõmmekad peavad seda ise tahtma ja sellega peab nõus olema Tallinna linnavolikogu. Tänase seisu juures ei ole ma küll grammigi veendunud selles, et Tallinna linn Nõmme ära laseks.
Numbreid vaadates on selge, et Nõmme saaks iseseisvalt hakkama küll. Oleme ju peaaegu sama suur kui Pärnu. Küll on majandamisega seotud hulk teisi faktoreid ja kindlasti tuleb siinkohal vaadata, milliseid teenuseid peab hakkama linn ise pakkuma ja milliseid sisse ostma.
Näiteks bussiliikluse saaks Tallinnaga ühitada ja vastavalt halduslepingule maksta. Mõni aasta tagasi tehti uuringud, kus on välja arvutatud Nõmme võimalik eelarve tulubaas ja muud vajalikud tegurid iseseisva linnana toimimiseks ning ka sealt nähtub selgesti, et rahaliselt tuleks välja küll.
Võimaliku uue linna piirid võiksid suurtes piirdes olla sarnased praegusele. Lisada võiks osa Saue vallast, täpsemalt Laagri ja Veskimöldre piirkonnad.
Eraldumise võimalikud plussid oleks seotud otsustamise kiirenemisega. Jääks ära Tallinna keskvõimu otsene mõjutus. Miinused oleks seotud peamiselt investeeringutega.
Kiiresti on vaja korda teha Kadaka puiestee, Männiku tee ja Pärnu maantee, samuti Pääsküla ja Valdeku gümnaasium, lasteaiad jms. Suure tõenäosusega ei jätkuks kõikideks investeeringuteks ka laenulimiidist. Siin on kasulik olla osa Tallinnast.
Eks nõmmekate endi hulgas pole ka selget üksmeelt. Samas on selge see, et kui Nõmmet linnaosana keegi kaotada püüaks, oleks väga suur hulk inimesi selle poolt, et olla iseseisev linn.
Reaalselt tuleb tegutseda ja areneda selles situatsioonis, mis praegu olemas on, ja püüda võtta maksimum sellest, mis praegu võimalik Seda seisukohta võib loomulikult muuta Tallinna linna käitumine.
Hanno Pevkur, Nõmme linnaosa vanem
SULEV MÄELTSEMEES: Rohkem õigusi Tallinna koosseisus
Nõmme peaks jätkama Tallinna koosseisus, kuid suurema õigusega kohapealseid küsimusi ise otsustada ja korraldada. Hiljuti andis TTÜ linnavalitsusele üle uuringu Tallinna juhtimisest, mis keskendub eelkõige linnasisesele juhtimisele, ent kus vaadeldakse ka kõiki linnaosi eraldi. Uuring ei käsitlenud Nõmme võimalikku lahkulöömist linnast, nagu see on jutuks olnud kümme aastat tagasi ja korra ka viie aasta eest.
Meie nägime, et Nõmme peaks olema jätkuvalt Tallinna linnaosa, kuid esimest korda lugesime üles valdkonnad, millega linnaosa peaks tegelema. Siiamaani pole neid asju kusagile kirja pandud. Kuigi 1993. aastal oli üks volikogu otsus, kus linnaosadele ülesandeid pandi, on hilisemate aastate jooksul see muutunud
Mõned aastad tagasi oli idee linnavalitsemine täielikult tsentraliseerida ja selles valguses ma mõistan, miks Nõmme võib tahta iseseisvuda. Võrreldes teiste Eesti valdade-linnadega, oleks Nõmme oma suuruselt esikümne lõpus. Kui on jätkuvalt soov tsentraliseerida, siis ma mõistaksin, et Nõmme võiks olla iseseisev linn. Üldiselt pean aga otstarbekaks Nõmmet linnaosana Tallinna koosseisus, kus tal on õigus oma kohalikke küsimusi iseseisvalt otsustada ja korraldada.
Uurimus on alles hiljuti linnavalitsusele üle antud, Tallinna juhtimise aluste kohta on koostatud volikogu otsuse eelnõu.
Igal juhul näeme me ette, et kuna praegu linnaosadel vajalikke rahalisi õigusi pole ja vaidlused on suured, siis tuleks kehtestada ülelinnaliselt teenuste standardid ja selle järgi igale linna-osale eraldada selge summa, kusjuures linnaosal oleks õigus otsustada, kuidas seda otstarbekam on kasutada.
Selge, et linna elus on valdkondi, mida 400 000 elanikuga linnas ei ole võimalik lahendada otstarbekalt Vana-Viru tänaval või Vabaduse platsil.
Sulev Mäeltsemees, tehnikaülikooli regionaalpoliitika professor
Nõmme iseseisva linnana
1917. aastaks oli Nõmme de facto Saue vallast juba eraldunud, jäi ainult see akt ka de iure vormistada. 11. mail toimuski Nõmme elanike koos-olek, kus otsustati eraldumise küsimuses pöörduda Harju maakonna miilitsaülema ja komissari poole. Oma istungil 12. septembril 1917 arutas Harju maanõukogu seda palvet ning otsustas Nõmme eraldada Saue vallast iseseisva alevina, luues siin alevivalitsuse. Ühtlasi liideti Nõmmega Liiva ja Männiku.
20-ndate aastate keskpaigaks sai aga selgeks, et alevieelarve nappide vahenditega pole võimalik Nõmmet majandada. Väljapääsuna teatas vabariigi valitsus 1925. a. siseministeeriumi kaudu otsusest muuta rida aleveid eesotsas Nõmmega linnadeks. Nõmme alevivolikogu arutas seda küsimust ning üksmeelne otsus oli ettepanek vastu võtta. 12. novembril 1926, kell 15.45 saabus telegramm vabariigi valitsuse otsusega Nõmmele linnaõiguste andmise kohta.
Nõmme majandusliku olukorra paranedes 1930. aastatel muutus ka suhtumine iseseisva linna eksisteerimise võimalikkusesse. Samas tekkisid Nõmmel uued administratiivsed taotlused, üha rohkem võimendus mõte muuta Nõmme maakonnalinnaks – Harjumaa keskuseks. Avalikult hakati seda välja ütlema 1937. aasta kevadel – selleks ajaks oli Nõmme suuruselt viies linn Eestis ja rühkis jõudsalt neljandale kohale.
Nõmme oli väljakujunenud linn oma infrastruktuuri ning hästi funktsioneeriva omavalitsusega. Siin ei puudunud midagi, mis ühel linnal olema pidi: oma teater, raadiojaam, muuseum, ajaleht. Puudus vaid üks – suurtööstus ja sellega kaasnev proletariaat. See asjaolu saigi Nõmmele saatuslikuks pärast 1940. aasta juunipööret.
Parempoolsus ja tugev isamaaline vaim üritati summutada Nõmme liitmisega tunduvalt proletaarsema Tallinna
külge, lammutades kohalikud struktuurid ja likvideerides kohaliku omavalitsuse. 27. juulil ilmus vabariigi valitsuse sellekohane määrus.
Allikas: www.tallinn.ee
