Välismaal õppima asumine muutub järjest lihtsamaks
“Õppimisvõimaluste kohta küsitakse rohkem, aga neist ka räägitakse nüüd rohkem,” kinnitas Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) rahvusvaheliste suhete osakonna Socratese/Erasmuse programmi koordinaator Kairi Õun.
Sageli uuritakse tema käest ka kraadiõppe kohta välismaal, kuigi Erasmus tegeleb vahetusüliõpilastega.
Haldusjuhtimise neljanda kursuse üliõpilasena pole Õun ise siiani välismaal tudeerinud. Sel nädalal saabus ta Horvaatiast töökonverentsilt, kus kohtusid 16 riigi esindajad 23 ülikoolist. Just külastatud rahvusvahelised konverentsid on Õuna mõtlema pannud magistri-kraadi tegemisele välismaal.
Kultuuriline mitmekesisus
“Oleme ka sõprade ringis palju arutanud, et võiks magistriõppesse minna näiteks Inglise, Prantsuse või Belgia ülikooli,” ütles Õun. “Nii avardub silmaring ja saab tundma õppida teisi koolkondi. Erinevates riikides on õpetamise meetodid erinevad, ka saab kogemuse kultuurilisest mitmekesisusest ja ise muutud tolerantsemaks.”
TTÜ on hakanud saama järjest rohkem õppepakkumisi eri riikide ülikoolidelt. Näiteks Prantsusmaalt, Austrialt, Mehhikost, kust pole kas varem üldse või vähemalt pikka aega midagi pakutud. Venemaalt saabus äsja magistriõppe kutse 20 inimesele. Õppekohta pakkus ka Austraalia, aga et õppemaks tulnuks ise maksta, ei leidunud minejat.
Ka saadavad välisriigid järjest meelsamini oma tudengeid Eestisse. Näiteks Saksamaa tegi programmi “Go East”, julgustamaks Saksa tudengeid endistesse idabloki riikidesse minema.
“Eesti on muutunud teistele riikidele atraktiivseks,” tõdes TTÜ protokolli ja välislepingute talituse juhataja Anu Johannes. “Kahju ainult, et paljud võimalused jäävad kasutamata, sest tudengid töötavad ega taha aastaks vahetusüliõpilasena välismaale minna.” Õun nentis, et tegelikult on tõsiselt välismaale õppida tahtjale ka siiani Euroopas küllalt võimalusi leidunud.
Euroliidus on õppimisvõimalused veelgi avardumas. Eestlaselt küsitav õppemaks väheneb euroliidus ülikoolides kordi, maksma tuleb hakata võrdselt kohalike üliõpilastega. Seegi on paljusid üliõpilasi mõtlema ja välisülikoolide kohta infot otsima sundinud.
Õppemaks väheneb mitu korda
Euroliidus suurenevad ka stipendiumifondid. Näiteks Socratese/Erasmuse stipendiumifond kahekordistub tuleval õppeaastal. Eesti jaoks kaovad küll mõned abiprogrammid, kuid samas toetab riik üliõpilasi senisest suuremate summadega Kristjan Jaagu stipendiumiprogrammi ja doktorantide välisülikoolidesse suunamise programmi kaudu.
Õun jagab laias laastus välismaale õppekohta otsijate huvid kaheks. Esiteks otsitakse ülikoole, kust saab kindla peale hea kvaliteediga hariduse ehk minnakse keele pärast õppima Inglismaale, aga ka Saksamaale, Prantsusmaale ja Põhjamaadesse tuntud hea tasemega koolidesse. Teine huvi on eksootika otsimine.
“Järjest rohkem tahetakse vahetusüliõpilaseks minna Hispaaniasse ja Itaaliasse, et tutvuda ja elada täiesti teistsuguses keskkonnas,” ütles Õun. Kraadiõppes õpivad TTÜ tudengid ka Tokyos, Hiinas ja Iisraelis.
