Loomaaia uus alpinaarium mõjus soodsalt sõraliste iibele

Loomadega on nagu inimestega – järglaste saamiseks peab olema meeldivus

Loomaaias vabadesse ja looduslikesse tingimustesse pääsenud sõralistelt oodatakse tänavu rohkelt poegi, kiskjate paaritumine lükkub kitsaste olude tõttu ilmselt tulevikku.

Kaamelid tegid otsa lahti

Loomaaia titehooaja avasid kaamelid tavatult vara, juba märtsi alguses. Loomaaia loodushariduse spetsialist Inari Leiman ütles, et tuli valida kahe halva vahel: kas vastsündinud, veel auravad loomad lumele jätta või emadest lahutada. Sel põhjusel elavadki varem sündinud kaamelipojad nn titetoas ning on pudelitoidul. Kokku sündis kaameleid kaheksa. “Õnneks pole nad üksi, vaid seltsivad omavahel,” rääkis Leiman. “Karja me neid nagunii tagasi ei lase, vaid müüme teistele loomaaedadele.”

Teistesse loomaaedadesse rändamise saatus ootab ilmselt ka miilusid, keda Tallinna loomaaias niigi palju on. Tänavusel kevadel lisandus veel üle 20 hirvepoja.

Viimased nädalad on lisa toonud sinilammaste karja. Viimane talleke sündis eile. “Kitsed peale nuubia kitse veel poeginud pole, aga oleme neid lasknud uuel territooriumil vabalt olla ega ole arvukust piiranud,” selgitas teabetöötaja. Vastupidi on olukord kiskjate hulgas, keda loomaaed ruumipuudusel praegu paarituda lasta ei taha. “Kui raha saame, kavatseme alustada amuuri leopardide, tiigrite ja karude puuride ehitamist,” ütles Leiman. Võimalik, et mõned kiskjapaarid tänavu siiski järglasi saavad, kuid Leimani sõnul ei soovi loomaaiatöötajad seda ette ära sõnuda. “Loomadega on samuti nagu inimestega – see, et sa nad kokku elama paned, veel ei loe,” kinnitas ta, “ka loomadel peab olema omavaheline meeldivus.”

Kindlasti on omavahelise sobivuse avastanud kängurud, kelle kukrutest eile mitu poega välja piilus. Kui palju kängurupoegi tänavu on sündinud, loomaaed veel ei tea, kuna neid on võimalik kokku lugeda siis, kui nad kõhukottidest lõplikult väljuvad.

Vanim asukas 44-aastane

Lisaks vastsündinutele on Tallinna loomaaed kokku tänavu lugenud ning vastavale stendile üles riputanud oma vanimad asukad. Auväärsemate hulka kuuluvad harikrokodill (hüüdnimega Vanamees), kes on sündinud 1960. aastal, ööhaigur (sündinud 1969), teravmokk-ninasarvik (sündinud 1969), ussuuri kaeluskaru (sündinud 1971), kääbusjõehobu (sündinud 1974) ning Prževalski hobune (sündinud 1974).

Elevandipoisi hambad peaaegu terved

Nädalavahetusel külastasid elevandipoiss Carli uuesti hambaarstid inglise firmast Zoodent International. Loomaaia loodushariduse spetsialist Inari Leiman ütles, et arstid kontrollisid üle Carli varem parandatud võha ning parandasid ka teise. “Päris korda nad hammast veel ei saanud, kuna Carl oli seda vahepeal toksinud.

Sellepärast tulevad nad sügisel uuesti kontrollima,” lausus ta. Võhkade purustamine on Leimani sõnul isaelevantide hulgas küllalt levinud halb komme. “Arstid ütlesid, et peame sellega arvestama, kui tahame isast elevanti pidada.