Riiklik koolitustellimus eelistab taas reaalalasid
Riikliku koolitustellimuse kohaselt jätkab riik ka järgmisel õppeaastal tehnikaalade, infotehnoloogia ja keskkonnakaitse eelistamist humanitaaraladele. Kui enamiku reaalainete riiklike õppekohtade arv suureneb paari koha võrra, siis sotsiaalteaduste ja majanduserialade koolitustellimus jääb samaks.
Reaalharus on jätkuvalt prioriteetideks infotehnoloogia, tehnikaalad, bioteadused, tootmine ja töötlemine ning keskkonnakaitse, kus kasv on eelmise aastaga võrreldes 100 kohta. Uueks suundumuseks koolitustellimuses on uute rakendus-kõrghariduse erialade lisandumine ning peamiseks eelistuseks on tervise ja isikuteeninduse erialad. Nende valdkondadega seotud erialade koolitustellimus kasvab võrreldes eelmise aastaga 41 koha võrra.
Raha eest saab kõike
Haridus- ja teadusministeeriumi nõuniku Heli Aru sõnul on riik 2001. aastast eelistanud reaalerialasid, kuid paraku pole riigi eelistus kajastunud õpilaste eelistustes. “Kuna enamikus ülikoolides on tasuliste õppekohtade tellimus piiramatu, siis riigi eelistus kahjuks väga esile ei tule. Noored inimesed kipuvad millegipärast nii-öelda pehmetele erialadele õppima minema ja vajadus heade reaalvaldkonna spetsialistide järele aina suureneb,” rääkis Aru.
Sellel õppeaastal õpib 64 118 üliõpilast, kellest pool on riigikohtadel. Oma raha eest õppijatest ligi 60% on valinud sotsiaal- ja käitumisteaduste valdkonda kuuluva eriala.
Kuna noored valivad reeglina just humanitaarerialasid, proovibki riik reguleerida tasuta kohtade näol just riigi tegelikke soove. Aru sõnul ei saa riik oma tellimusega suurendada “pehmete” erialade koolitustellimust ning nii karmistubki aasta-aastalt konkurents näiteks õigusteaduse riiklikele kohtadele.
Eesti põllumajandusülikooli õppeprorektor Hardi Tullus nõustus Aruga ning lisas, et ülikoolid ja riik peaksid kiiremas korras midagi ette võtma, et ülikoolides õpetataks välja rohkem insenere ja nende erialade töötajaid, mida tööandjad tegelikult vajavad.
Suhkruvatti pole vaja
Tullus ei poolda, et keskkoolilõpetajatele jäetaks täielik vabadus valida õpitavat eriala. Samuti ei anna Tulluse hinnangul ka tööjõuturg adekvaatset pilti nendest erialadest, mida töö-andjad nelja-viie aasta pärast vajavad.
“Kui 90-ndate alguses oleks tööandjatelt küsitud, millise eriala spetsialiste peaks riik kõige rohkem koolitama, siis oleks vastuseks olnud suhkruvatitootjad. Sama võisid arvata ka noored õppima suundujad, aga tegeliku vajaduse peab välja ütlema siiski riik,” lisas Tullus.
