Caritas viib vene riskilapsed taludesse eesti keelt õppima
Enne seda sõidab projektijuht Heidi Krimpe umbes kahe kuuga läbi sada taluperet, kes endale suveks kostilise võtavad – tutvub, koostab ankeedid, sobitab lapse ja pere kokku.
Ühtlasi Caritase tegevjuhina töötav Krimpe nimetab seda aega aasta kõige põnevamaks: “Terve see projekt annab meeletult palju energiat, näen niivõrd palju erinevaid inimesi, erinevaid kodusid, Eestimaad...” Krimpe kirjeldab elavalt sellekevadist sõitu Lihula kandis sel ajal, mil pärast kuiva perioodi mahasadanud vihmaga võis peaaegu silmaga näha pungade lahtiminekut.
Kuu ajaga mitme suve elamused
Projekt “Eesti talu õpetab eesti keelt” viib igal aastal sadakond Ida-Virumaa ja Tallinna 13–16-aastast muukeelset noort üle Eesti taluperedesse elama, kus nad saavad kuu aja jooksul näha uut ümbrust ja kohtuda uute inimestega. Caritase projekt on seni maaeluga tutvuma viinud ligikaudu 800 last, osa neist mitu suve järjest.
Nende aastatega on laste- ja noortetööd tegeval mittetulundusühingul välja kujunenud kindel perede võrgustik. Välja on valitud enamasti traditsioonilised pered, kus ema-isa ja vähemalt üks laps.
“Lõimumise kõrval on oluline ka sotsiaalne aspekt – õpetada riskilastele peremudelit, anda neile peres elamise kogemust, sest paljud lapsed on lõhkistest peredest või lastekodulapsed,” tõdeb Krimpe.
Ida-Virumaa lastel on Eesti kaardi tundmisega sageli probleeme, nad on väga vähe käinud ja teavad Eesti geograafiast vähe. Ka paljud Tallinna noored ei ole varem linnast üldse välja saanud. Et peredel on kohustus lastele võimalikult palju meelelahutust pakkuda ja vaatamisväärsusi näidata, kogevad lapsed sageli kuu aja jooksul rohkem kui varasematel suvedel kokku.
“Me näeme lastega tegeledes, kui vähe on neil tööharjumust. Kui laps läheb peresse, kus on normaalne, et perelapsed töötavad, siis on normaalne, et ka nemad peavad näiteks peenraid rohima,” leiab Krimpe. Seadusega on lubatud lastel 4 tundi päevas töötada ning Caritas soovitabki peredel seda lapse endi huvides nõuda.
Kontakte hoitakse ka pärast suve lõppu
Ideaalseks peab Krimpe juhtumeid, kus pärast suveprojekti on talupere ja külalislapse pere vahel tekkinud läbikäimine ja side alles jäänud. Samuti soovitakse projekti käigus lõhkuda eestlastes kujunenud arvamust Ida-Virumaast kui kriminogeensest ja pahade asjade kantsist.
Seitsme aasta jooksul mitmes vahetuses lapsi oma tallu võtnud Lea Trikkant ütleb, et alati on olnud väga huvitav. “Iga laps on isemoodi. Meie oleme üsna eakad, lapsed aitavad meid ka aiatöödel,” ütleb Trikkant. Suviti elavad Trikkantide juures ka nende lapselapsed, kes külalistega suhtlevad. “Suhtlusring on meil suurenenud, lapselapsed on praegugi varasemal ajal käinutega kirjavahetuses.
Meie oskame näha nende probleeme, ise tunneme ka end nooremana,” kiidab Trikkant saadud kogemusi. “Teiselt poolt hinnatakse meie tööd ka, igal sügisel korraldab Caritas kõigile taluperedele eri paikades kokkutuleku.” Mingeid suhtlusraskusi lastega tema sõnul olnud ei ole.
Laste hoidmisega rikkaks ei saa
Taluperele makstakse lapse majutamise eest kompensatsiooni keskmiselt 125 krooni päevas. Sellest rahast tuleb perel last toitlustada, tasuda ringisõitmise kulud, teatripiletid, kui lapsel on sel ajal sünnipäev, siis teha ka väike kingitus jne. “See ei ole sugugi mingi töötasu, mis perele makstakse, vaid just lapsega seotud kulud,” kinnitab Krimpe. Rikkaks pole tema sõnul sellega keegi saanud.
Ida-Virumaa laste suve rahastab Integratsiooni Sihtasutus, Tallinna laste puhkust sotsiaal-amet ja linnaosad.
Haabersti linnaosa rahastab oma laste sõitu kolmandat aastat, sel aastal läheb 13 last. “Lastele on alati väga meeldinud, sest enamik on selliseid, kes ei ole muidu kunagi Tallinnast välja saanud. Nad satuvad loodusesse, kus on loomad – see on juba iseenesest tähtis,” ütleb lastekaitse peaspetsialist Aasa Rohtla. Enamasti on käinud vähekindlustatud perede lapsed keeleõppe pärast.
Pirita sotsiaalhoolekande osakonna vanemspetsialist Eve Võrk ütleb, et sel aastal läheb nende toetusel talulaagrisse kaks last. “Üks on muukeelne lastekodulaps, kes on ka varem Caritase taluprojektis osalenud, ta tahab harjutada eestikeelset suhtlemist. Teine on aga riskipere laps, ka muukeelne, aga ta käib eesti koolis ja saab väga kenasti hakkama. Talle tahtsime pakkuda lihtsalt turvalist suve ja ilusat puhkust, sest ta pole Tallinnast väljapoole eriti saanud,” selgitas Võrk. Tema sõnul on linnaosal Caritasega väga head kogemused: “Meil oli paar peret, kes hakkasid Caritase projektides osalema ja kadusidki meie silmapiirilt, järelikult on ise toime tulema hakanud. Caritas teeb tõsist ja sisulist tööd, mitte ei vehkle niisama,” kiidab Võrk.
Väljavõtteid talus käinud laste päevikutest:
(kirjaviis muutmata)
Siin elavad veel kodulinnud ja koduloomad. Kukk, kanad, kaks koera. Täna veel jalutasime kõik koos. Nägime, kus asub pood, vesiveski. See on väga ilus koht. Ma ei mõelnud, et Eestis selles kauges kohas on nii ilusaid kohti.
//
Mulle meeldib see talu ja tema elanikud. Siin unustan ma oma mured, olen hakanud rohkem naerma. Siin ei meenuta miski linna elu. Ma elan ilma mureta. Loodus rahustab mind. Ma väsin kooli ajal kogu aeg, olen stressis. Siin tunnen end vaba ja rahulikuna.
//
Õhtul pakkisime kotte ja öösel läksime viimane kord jalutama. Kuu oli täis. Oli väga ilus, kuid nukker. Aga olen ka rõõmus, et olin selles talus ja tutvusin hea inimestega. Ma ei unusta neid iialgi. Suur tänu teile!
(Volodja 16-a)
Igal aastal juuli lõpus Mustlas toimub ülemaakonnaline pensionääride pidu, kuhu alati sõidab meie talu perenaine Linda. Iga aasta ta ootab seda pidu. // Täna kõikide vana-emade ja vanaisade seljas olid pidulikud riided. Nad kõik olid väga ilusad ja õnnelikud. // Peo lõppus olid tantsid ja mind imestas, et paljud pensionäärid tantsisid.
Kahju, et minu vanaemal ja vanaisal ei ole niisugust pidu. Oleks tore, kui pensionääride ühiskond Ida-Virumaal organiseeriks ka niisuguseid pidu meie vana inimeste jaoks. Muidu nendel ei jää mitte midagi huvitavat, kui ainult töötama aias või kodus vaatama telerit ja kuduma sokki.
//
Noor naine tegi sellel ajal, kui meie tulime, mett. Minu jaoks see oli väga huvitav, sellepärast et ma ei ole veel kunagi näinud, kuidas võetakse mett mee kärgedest. // Peale mesilasi selles talus on veel kaks koerat, kits ja poni, keda väga armastavad lapsed. Minu vanaisa jaoks oleks selle talu külastamine väga huvitav. Kahju, et ta ei näinud seda kõike.
(Alina 15-a)
Nüüd ma siis saingi teada mida tähendab heinavõtmine. // Varsti jõudis kohale veoauto koos heinarullidega. Meile visati need rullid lakale ja meie ladusime nad piramiidi kujuliseks. Ühe auto peale mahtus 150 rulli. // Hommikul ärkasin suure vaevaga, mind äratati tukk aega. // Eilsest olin nii väsinud, lihased valutasid. Mul oli viineri tunne.
//
Mida ma siis nende nädalatega saavutasin? Seda, et keelt tean paremini on kindel. Sain rohkem suhelda, mängida, ujuda ja puhata kui kodus. // See oli üks mõnusamatest suvedest üleüldse!
(Vera 16-a)
Siin on nii värske, pehme ja puhas õhk. Meil Ida-Viirumaal, kus mina ja Saaga elame ei ole puhast loodust. Õhk on saastatud heitgaaside, järved on reostatud, jõed ka. Ainuke koht, kus võib päris hästi puhata, on Peipsi järve rannik. Aga olen nii palju seal käinud, et tahaksin vaadata midagi uut.
(Alfred)
Allikas: Caritas
