Nüüd kangutavad Tartu raudteefirma OÜ Ferranderi mehed teist nädalat Haapsalu–Taebla vahel kangidega liipritest naelu välja ja keeravad rööpaid ühendavaid liideseid lahti. 25-meetrised hirmrasked rööpad veab traktor kuue kaupa platsile, kust need pooleks saetult Emexisse vanarauaks viiakse.

“Hambad ristis, üritasin viis aastat vastu pidada, sest lootsin, et suhtumine raudteesse muutub,” ütleb Haapsalu Raudtee omanik Aarne Taal.

Kuue aasta tagune Eesti Raudtee ennustus, et vastne omanik ja müügikonkursil osalenud ainus pakkuja teenib aastas kolm miljonit krooni kahjumit, osutus tõeks.

Mullu pakkus Taal raudteed riigile tagasi. Riik ei võtnud. Kevadel küsis mees Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt 3,4 miljonit krooni remondiks. Ei antud.

Praegu on kasutuskõlblik viiendik raudteeliipritest ja rööbastest veelgi vähem. Taal võttis vastu valusa, kuid ekspertide hinnangul ainuõige otsuse. Raudtee demonteerida. Vanarauaks läheb ka vedur Robert, mida ei taha ei Eesti Raudtee ega Edelaraudtee.

Ent asjata ei tunta meest Haapsalu isehakanud raudteehulluna. Kuid rööbaste müügist saadava paari miljoni krooni eest lubab Taal tellida põhjaliku, ka Euroopas arvestatava tasuvusuuringu, tõestamaks, et raudteed Haapsalu ja Tallinna vahel on vaja.

Raudtee, kus reisirongid saaks sõita kuni 150-kilomeetrise tunnikiirusega, maksaks 400 miljonit, kuid oleks ka investeering 30 aastaks.

“Usun ja tahan, et raudtee tuleb Haapsallu tagasi,” sõnab “raudteehull”. Väikeautode vool Haapsalu ja Tallinna vahel on tihe, aastas hukkub sel maanteel liiklusõnnetustes viis-kuus inimest. Viimane reisirong sõitis üheksa aastat tagasi 40-kilomeetrise tunnikiirusega Haapsalu vahet, ometi oli reisijaid päevas keskmiselt 300. “Turvalisem, keskkonnasäästlikum, odavam,” loetleb Taal.

Lähiaastatel ilmselt imet ei juhtu. Nii kaua on Taalil plaan: hoida Haapsalu ja Taebla vahelist raudteetammi korras. Selleks tegi ta Haapsalule ja Ridala vallale ettepaneku: luua teetammile jalgratturite tee Haapsalust Uuemõisa.