Ilm keeras kohaliku vaatluse nässu

Siiski tunnistas Kama, et valmis oldi tegelikult ikka kõige paremaks. “Paraku on aga Eesti ilm selline, et kipub vajalikul hetkel käest minema, esmas-päeval näiteks päike paistis ja kolmapäevaks lubati ka paremat ilma. Üldse ei imesta, kui kella kolmeks, mil varjutus juba läbi, on ka päikest näha,” oli ta pettunud. Ilm oli ka veel kella kolme ajal kogu linnas pilvine. Igaks juhuks olid teleskoobid linnahalli katuse all valmis.

Teine veebipilt oli nähtav tehnikaülikooli fuajees, kust huvilised pidevalt ka läbi voorisid. Jaanika Sirkel ja Lembit Kurik tehnikaülikooli füüsikainstituudist rääkisid, et huviliste suurt hulka näitab seegi, et väga kiiresti said otsa eestikeelsed infomaterjalid. Kaamerapildi üle nad ei kurtnud, kuid märkisid, et korra oli ka Euroopas taevas pilvine ja Veenust ei olnud näha.

Glehni pargi tähetorngi oli eile taevahuvilistele avatud, kuid ka siia ei meelitanud kole ilm palju rahvast kohale. Siiski tunnistas tehnikaülikooli füüsikainstituudi insener Mario Mars, et pärastlõunaks oli torni roninud ligi viisteist inimest, keda seal nähti esmakordselt.

Valged ööd astronoomidele ei sobi

Kohal oli ka kuus füüsikainstituudi töötajat, kuid nemad tegid seal tööd. Et tähetornis internetiühendust ei ole, pidid nad kannatama õhtuni, et alles siis päeva (õigupoolest viimase 120 aasta) tippsündmusest osa saada. Teadlased oleks ilusa ilma korral saanud vaatlusest ka kasu.

“Kui oleksime saanud fikseerida täpsed ajamomendid, kuidas ja kas kattuvad varem välja arvutatud Veenuse ja Päikese kattumise ajad, siis oleks sellest olnud ka teaduslikku tulu,” lausus Mars.

Valged ööd on tornis töötajaile puhkeaeg, viimati tehti kahe nädala vältel vaatlusi kevadel. Kõige rohkem külalisi tuli torni augustis, kui oli Marsi vastasseis. Nelja päevaga käis kohal ligi 1200 inimest, hoolimata sellest, et vastasseis oli vaadeldav vaid ühel päeval neljast.