Päästekompaniid lähevad laiali
Kuigi siseminister Margus Leivo kinnitas, et ka ümberkorralduste järel tagatakse valmisolek suurõnnetuste likvideerimiseks, kardavad mitmed päästetööga seotud inimesed, et Eesti võime hädaolukordades toime tulla väheneb.
Päästeameti peadirektori ase-täitja Alo Tammsalu hinnangu kohaselt on tugev päästeteenistus ka üks sisejulgeoleku garantiidest. Aasta alguses vastu võetud uus riigikaitse kontseptsioon sätestab aga päästeametiga seotud struktuuride demilitariseerimise ning 2007. aasta algusest peaks sõjaväestatud üksused olema vaid kaitseministeeriumi haldusalas. Tegevuse lõpetavad Jõhvi, Tartu ja Tallinna päästekompaniid.
Valmisolek satub ohtu
“Päästeteenistus on üles ehitatud nii, et tagatud oleks pidev valmisolek. Kui räägime suurõnnetustest, näiteks metsatulekahjudest, siis kui kogu meie ressurss on õnnetuspaigas, mille likvideerimine võtab päevi või nädalaid, siis kahtlemata kaotame valmisoleku,” lausus Tammsalu.
Viimane suurem operatsioon, millest võttis osa üle 20 Tartu üksik-päästekompanii ajateenija, oli ligi nädal aega väldanud Antsla ärimehe Peedu Ventseli otsing Lõuna-Eesti metsadest. Siis tunnistasid otsingute juhid, et sõdurpoistest oli suur abi.
Suviti on päästeametil võimalik kasutada metsatulekahjude kustutamisel sadu sõduripoisse, kes on ajateenistusse suunatud ühte kolmest üksik-päästekompaniist. Päästeteenistuse juhtide sõnul on militaarsetes päästekompaniides teenivad sõdurid olnud hädavajalik tööjõud kõikidel suurematel päästeoperatsioonidel.
Seda, et suurtel metsatulekahjudel on iga abikäsi hädavajalik, kinnitab päästeameti juhtide sõnul ka asjaolu, et näiteks Vihterpalu põlengute ajal on kustutama kutsutud kõigi kolme päästekompanii ajateenijad.
Kuigi ettevalmistatav reform näeb ette päästeameti põhifunktsioonide säilimise, on ümberkorralduste kavas ka isikkoosseisu vähendamine. Vähema tööjõuga tulevikus siseministeeriumi osakonnana töötaval päästeametil tuleb tegelda demineerimise, keemia- ja kiirguskaitsega, õnnetuste ning reostustega. Kuidas kõigi nende funktsioonidega toime tullakse, seda ei suuda selgitada ei siseminister ega päästeameti juhid.
Tsiviiltöötajad asemele
Margus Leivo arvates on valutuim muudatusviis see, kui praeguste militaarsete töötajate asemel lisanduks päästeametile sama suur hulk tsiviilteenistujaid. “Sellisel juhul poleks tarvis karta päästevalmiduse langust. Siin on muidugi küsimus rahas,” lisas ta. “Loodan, et valitsuskoalitsioon leiab lisavahendeid.”
Rahaline pool tekitas muret ka Alo Tammsalule, sest täpsed ümberkorralduse kavad on siseministeeriumis praegu alles koostamisel. Seetõttu ei soovi täpsetest summadest ega uuest struktuurist rääkida ei Tammsalu ega ka minister Leivo. Ühe variandina on arutatud võimalust, et senise päästeameti asemel hakkaks päästetegevust koordineerima siseministeerium.
