Ajaloolased uurivad muistset eluolu kunagisel Suur-Võrtsjärve saarel
Kriiska ja kümmekond Tartu ülikooli ajalootudengit on kaevanud kunagisel Suur-Võrtsjärve saarel Kivisaarel kaks suve, tänavused tööd on kestnud nädala.
Kuigi Kriiska sõnul on kaevamised staadiumis, kus saaks teha juba mõningaid järeldusi ja anda vastuseid mõnelegi hüpoteesile, ei rutta ta neid avalikkusele tutvustama. “Meil pole midagi sensatsioonilist, tegemist on rutiinse tööga,” teatab Kriiska kohe alustuseks.
Kuid samas võib tema näost välja lugeda pisikese salatsemisplaani.
Saar keset Võrtsjärve
Ausalt öeldes ei suudaks tavaline inimene elu sees aimata, et suur heinamaa, kus ajaloolased Kriiska eestvedamisel väljakaevamisi korraldavad, oleks kunagi saar olnud. 6000 aastat eKr oli.
Sama suur nagu on saladusloor muistse Võrtsjärve ümber, on see ka Kivisaare ümber. Juba 19. sajandi lõpul leiti paari hektari suuruselt Kivisaarelt esimene luustik. 20. sajandi alguses oli seal ka talu. Taluperemehe eestvedamisel korraldatud kaevamistel tulid saarel päevavalgele esimesed teadaolevad inimluud, mispeale kohalik politseinik tööde jätkamise ära keelas.
Keelust hoolimata uurisid seda ala ka baltisakslased.
Hiljem on Kivisaarel oma panuse saare ajaloo paljastamiseks andnud väga paljud arheoloogid. Leitud on luustikke ja hulgaliselt vanu tööriistu. Samuti üks kahest Eesti teadaolevast vanimast pronksesemest – sirp.
Praeguseks on arheoloogid kindlad, et Võrtsjärve kandis oli Kivisaare üks atraktiivsemaid elu- ja matmispaiku kiviajal.
Kuidas ja miks inimesed sinna asula lõid ja millal see täpsemalt eksisteeris, peavad vastuse andma Kriiska juhendatavad väljakaevamised. Kuna viimase saja aasta jooksul on seal kaevatud ja tuhnitud väga mastaapselt, on tööd Kriiska sõnul üsna keerulised. “Kõik on segi. Oleme leidnud 14 inimese luid, aga tervet hauda ja luustikku mitte.”
Just inimluude ja haudade otsimisele Kriiska ja ajalootudengid keskenduvadki. Kuna vanasti pandi surnuga hauda kaasa väga palju esemeid, kõnelevadki tihti just kalmed kõige rohkem toonasest eluolust.
“Olen püstitanud mitu hüpoteesi ja arvan, et elu sellel saarel oli seotud Suur-Võrtsjärvega, kuid keerukaks muudab asja see, et leidude hulgas on ka esemeid märksa hilisematest ajajärkudest kui 4000–3000 aastat eKr, mil Suur-Võrtsjärv oli maha jooksnud,” lausus Kriiska.
7000 aasta vanune töökoda
Võrumaal Siksälä Kirikumäelt leidsid arheoloogid koha, kus vähemalt 7000 aasta eest on tehtud kvartsist tööriistu, millega meistrid nuge ja nooleotsi valmistasid.
Viljandis väärtuslikud leiud
Viljandi lossimägedest avastasid arheoloogid malenupu ja käärid, mis esialgsel hinnangul pärinevad 15. sajandist. Samuti tõid nad päevavalgele ligi 400-aastase roostes pitsersõrmuse, tüki siidriiet, üliharuldasi Veneetsia klaasist peekrikilde ja ehteid. Välja tuli ka muistne hoone, mille telliskividest põrand on säilinud.
Salakäik Keava linnamäel
Raplamaal Keava linnusemäel leidsid arheoloogid unikaalse salakäigu. Käik algab linnuse õuelt ja liigub vallimäe alt nõlvale. Arheoloogid jätkavad ka Keava linnusemäelt juba mullu avastatud ligi 6000 aasta vanuse sohu rajatud mitmekihilise kasetohust tee uuringuid.
Allikas: ajakirjandus
