Aksel Mark: vend Heinrich oli sündinud poliitikuks
“Ta oli sündinud poliitik ja meie kodus muust ei räägitudki kui poliitikast,” ütles 90-aastane Aksel Mark. “Meid oli neli venda, igaüks ise parteist, saime väga hästi läbi, aga vaidlus oli alati kõva. Meil kõigil oli erakordselt õnnelik noorus.”
“Heinrich lõpetas 1932. aastal Tartu õpetajate seminari, sai õpetajana töökoha ja hakkas ülikoolis õigusteadust õppima. Selle lõpetamise järel töötas advokaadina. Ta oli veendunud Jaan Tõnissoni mees ja aegamööda sai ta Tartu linnavolikogu liikmeks,” rääkis Aksel Mark.
Vastasrinna kandidaat
Heinrich oli ka üliõpilasedustuse liige ning koos üliõpilaskorporatsioonidega käis 1936. aastal Berliini olümpiamängudel. “Ta oli natuke uhke selle üle, et kui Eesti meeskond ja kõik teised Hitleri eest mööda marssides tõstsid käe hitlerlikuks tervituseks, siis eesti üliõpilased olid oma valged mütsid peast võtnud ja hoidnud neid Hitlerist möödudes lihtsalt südame kohal,” meenutas vend.
1940. aastal esimestel venelaste kontrolli all toimunud valimistel oli Heinrich Mark üks vastasrinna kandidaatidest. “Tema ülesanne oli Võrumaale igasse ringkonda kandidaat leida, ta ise kandideeris Antslas,” rääkis Aksel Mark. “Pärast seda löödi ta advokatuurist välja, aga küüditamisest pääses tänu seminarikaaslasest Tartu miilitsaülemale. See helistas ja ütles, et kindlam on, kui sel ööl minu pool magad. Sakslaste ajal pandi talle omakorda süüks, et oli miilitsaülemaga suur sõber olnud, aga siiski soovitati tal halvemast pääsemiseks Tartust lahkuda. 1943. aastal läks ta Soome.”
Soomes toimetas Heinrich Mark ajalehte Malevlane ning töötas Eesti büroos, mida finantseeris Aksel Marga sõnul hilisem Soome president Urho Kaleva Kekkonen. “Vend oli 1944. aasta sügisel kaks ja pool tundi Kekkose juures, kus toonane Soome siseminister uuris täpselt, kuidas venelased toimisid, kui 1940. aastal Eestisse tulid. Kekkonen oli öelnud, et teen täpselt sama, hakkaski venelastega “kurameerima” ja päästis Soome ära.”
Kui siis ka juba Soomes olnud Aksel koos naise ja kolme väikse tütrega põgenes Rootsi laevaga, siis Heinrichile lasi Kekkonen kirjutada valepassi ning tema lahkus soome ärimehena lennukiga. “Sekeldusi on tal elus palju olnud,” lausus Aksel Mark.
Rootsis asus Heinrich Mark tööle Eesti Komiteesse ning tema esimesi ülesandeid oli eestikeelsete koolide organiseerimine. Hiljem oli Heinrich Mark aastaid Eesti Komitee esimees, kust ta pärast esimest tõsisemat südamehaigust 20 aastat tagasi taandus ja auesimeheks jäi. “Au on mu vennake elus küll ja küll saanud,” lausus Aksel Mark.
Heinrich Marga viimane eluaasta oli raske. “Tal tuli vähk. Mõnevõrra oli lõpp talle pääsemine,” lausus vend.
Heinrich Margast jäid maha abikaasa Alice ning arhivaarist poeg Peeter.
Ilmumas on raamat eksiilvalitsusest
“Tõotan ustavaks jääda”
Tuhat lehekülge
Oktoobriks ilmub 1000-lehe-küljeline raamat eksiilvalitsusest pealkirjaga “Tõotan ustavaks jääda”.
Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastatav teos sisaldab põhjalikku dokumentide kogu eksiilvalitsuse tegevusest ning sündmustest alates 1940. aastast, Otto Tiefi valitsusest ning 1944. aasta põgenemisest kuni 1992. aastani, eksiilvalitsuse tegevuse lõpuni.
Selles on eksiilvalitsuse umbes 90 ministri ja nõuniku elulood koos piltidega.
Koostajad
Raamatu autorid-koostajad on Heinrich Mark, Enn Sarv, Enn Nõu, Jaan Isotamm ja Mart Orav.
Eksiilvalitsuse tõotus
“Raamat pidi ilmuma juba paar aastat tagasi, kuid materjal kasvas pidevalt ning nüüd ilmub see lõpuks 1000-lehe-küljelisena,” ütles Eesti Kirjanduse Seltsi juhatuse liige Janika Kronberg. Raamatu pealkiri “Tõotan ustavaks jääda” on võetud eksiilvalitsuse tõotusest.
Tugineb dokumentidele
Kronbergi sõnul on vaieldud, kas eksiilvalitsus oli ikka järjepidevuse kandja. “See raamat peab näitama dokumentidele tuginedes, et presidendi institutsioon ja valitsus eksiilis oli järjepidevuse hoidja,” lausus Kronberg.
Mälestatakse Marka
Heinrich Marga noorema venna Aksel Marga soov on, et raamatut esitletaks päev pärast viimase eksiilvalitsuse juhi sünni-aastapäeva, laupäeval, 2. oktoobril.
Sellega mälestataks Heinrich Marka ning tähistataks Tiefi valitsuse ja 1944. aasta põgenemise 60. aastapäeva. .A.A.
Markade perekonna rahula on Kanepi kalmistul
Hüvastijätt Heinrich Margaga toimub Rootsis tagasihoidlikult perekonnaringis ja tema tuhk maetakse lahkunu ning pere soovil Rootsi.
“Meie perekonna hauad on Kanepi surnuaial, sinna on maetud meie ema ja isa ning 1947. aastal metsavennana tapetud vend ja Siberis surnud venna abikaasa,” ütles Aksel Mark.
Võrumaal Kõlleste vallas elanud Markade pere neljast vennast kahe elutee katkes juba 1940. aastate lõpus, üks vend jäi Siberi mulda ning teine hukkus Eestis metsavennana.
“12 aastat tagasi organiseerisime sinna mälestuskivi, kuhu peale on juba kirjutatud ka Siberis surnud ja sinna mulda jäänud venna nimi.”
Mõni aeg enne surma oli Heinrich Margal noorema venna Akseliga juttu, et ei mängi rolli, kuhu nende tuhk saab. “Aga nimed paneme Kanepi surnuaia kivile kirja,” lausus Mark.
Viimasele kodumaale, Ameerikasse on sängitatud ka teise Eesti Vabariigi järjepidevuse hoidja Ernst Jaaksoni põrm.
President Lennart Meri on sel nädalal teinud ettepaneku matta viimane eksiilvalitsuse juht Eestisse.
