Suurriigid peavad mälestusmärki häbiväärseks

Rahvusvahelise surve tõttu tuli ka Horvaatias kaks mälestustahvlit maha võtta.

Lihula mälestusmärki solvavaks nimetanud Venemaa tunnustas Eesti valitsuse tegevust selle mahavõtmisel.

Mälestusmärgi püstitamist häbiväärseks teoks nimetanud Vene saatkond edastas Eesti välisministeeriumisse kommentaari, öeldes, et valitsuse otsus monument maha võtta ja antud negatiivne hinnang ei jäänud tähelepanuta. “Loodame, et Tallinn seisab ka tulevikus Nürnbergi kohtu järgi kuritegelikuks tunnistatud SS-leegionäride heroiseerimiskatsete vastu,” vahendas saatkonna pressiesindaja.

USA näeb vaenu õhutamist

Eesti valitsuse otsust Lihula monument maha võtta tervitas ka Venemaa patriarh Aleksius II.

Kinnitamata andmetel on USA ametnike tasandil Eestit tugevalt hoiatanud juba augusti alguses enne monumendi püstitamist, öeldes, et SS-monumendi püstitamine on tõsiselt kahjulik Eesti mainele ning sellest saaks Eestile suur probleem.

“Ameerika Ühendriigid on Lihula monumendi suhtes olnud selgel ja järjekindlal seisukohal: see mälestusmärk on solvav, asjatut vaenu tekitav ja provokatiivne,” ütles USA saatkonna avalike suhete juht Thomas Hodges varasemat survet kommenteerimata.

Kinnitamata väidetel on USA ametnikud nõudnud mälestusmärgi mahavõtmist, sest see võiks jõuda Ühendriikides valimisvõitluste üheks kõrvalteemaks, mida võidaks kasutada väitega, et president George W. Bushi liitlased soodustavad natsismi.

OSCE eesistujamaa Bulgaaria välisminister Solomon Passy tervitas Eesti valitsuse efektiivset tegevust monumendiga seotud probleemide lahendamisel.

Eesti pole esimene maa, kes vastuolulise monumendi rahvusvahelise surve tõttu maha võttis. NATO-sse ja Euroopa Liitu pürgiv Horvaatia võttis 27. augustil tugeva politseivalve all maha nädala üleval olnud kaks natsi-Saksamaa meelse valitsuse ministrit ja kindralit mälestavad plaadid.

Välisministeeriumi kõrge ametniku sõnul on Eesti partnerid Euroopa Liidus ja NATO-s avaldanud tugevat vastuseisu monumendi püstitamisele. Seni polnud partnerriigid ametlikke avaldusi teinud sellepärast, et peaminister Juhan Parts on avalikult monumendi püstitamise hukka mõistnud ning Eestil on õnnestunud kinnitada, et probleemiga tegeldakse. “Meie partnerid ootasid ka edasisi samme peale peaministri hukkamõistu,” lisas ametnik. “Praktiliselt iga päev uuriti, kas kavatseme midagi ette võtta.”