Lippmaa: kindlasti ei jää ma pensionile ning töötan edasi
Eelmisel nädalal tuli päevavalgele pikka aega kestnud tüli akadeemik Endel Lippmaa ja noorema põlvkonna teadlaste vahel. Milles on probleemide põhjused ja kas Lippmaa taandumine keemilise bioloogilise füüsika instituudi teadusnõukogust lõpetab erimeelsused, sellest räägib Lippmaa reedel Eesti Päevalehele antud intervjuus.
Te olete nüüd ühest ametist prii, mis muutub teie elus ja millised on tulevikus teie seosed keemilise ja bioloogilise füüsika instituudiga (KBFI)?
Kindlasti ei lähe ma pensionile, sellest hoolimata et Eesti Päevaleht niiviisi möödunud neljapäeval kirjutas. Ma olen riigikogu pensionil juba 1999. aastast ja olen olnud töötav pensionär kogu oma viieaastase ametiaja KBFI teadusnõukogu esimehena. Minu ametiaeg sai täis 15. oktoobril ja ma ei pikendanud seda.
Kui nüüd rääkida sellest, et ma olen pensionil, siis peale selle olen veel puhkusel, mida mul on saada mitme aasta eest. Kuid ma käin iga päev korralikult tööl. Juhin KBFI-s keemilise füüsika laboratooriumi ja analüütilise spektromeetria tippkeskust (Center of Excellence). See on suur töö ja selle tööga ma jätkan. Olge siis head ja pange selle intervjuu pealkirjaks, et Lippmaa ei läinud pensionile ja need erimeelsused, millest Eesti Päevaleht möödunud neljapäeval kirjutas, on tal kõigi seaduserikkujatega ja jäädavalt. Põhiprobleemiks on tugev äriline surve salastatud arendustööde tegemiseks avalik-õiguslikes ülikoolides ja instituutides, kus see on seadusega keelatud.
Sellest siis ka need niinimetatud tülid noorteadlaste ja Lippmaa vahel?
Põhihäda pole tõesti vanade ja tublis keskeas olevate noorte konfliktis. Põhihäda on äritsejate ja ausate teadlaste vastuoludes. Mäletate, et kui nõukogude kord lõppemas oli, siis oli üks tavaline rahategemise viis asutada riigiettevõtte sisse oma eraettevõte. Asi toimis põhimõttel: kõik kulud riigile ja tulud ärikale. Nii tehti sadades kohtades. See on noortele külge hakanud, aga nad on ju reelt maha jäänud ja niisuguseks tegevuseks on praegu juba liiga hilja.
Teie otsuse kohta mitte kandideerida uuesti KBFI teadusnõukogu esimehe kohale liigub kaks versiooni: üks teie suust, et te ei kandideerinud vanuse tõttu; ja teine, mida räägivad instituudis töötavad nooremad kolleegid, et tegite otsuse mitte kandideerida, sest olite kindel, et teid ei valita.
Asi on lihtsam. Ma ei soovi kanda kaasvastutust kahtlaste salajaste ning keelatult kommertsiaalsete uurimistööde ning keelatud koostööde tegemise eest, mis tõenäoliselt nüüd Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) finantseerimisel ees seisab. Ma ei ole nõus olema praeguse nõukogu liige, rääkimata siis veel esimehe ametist. Lisaks tööle instituudis olen aktiivselt tegev Eesti Teaduste Akadeemias ja kõrge energia füüsika instituudis CERN Genfis.
Siiani olete ju kõigi nende tegemistega hakkama saanud. Miks te ikkagi ei kandideerinud?
Ma ei soovi olla teadusnõukogu esimees ega ka nõukogu liige ja ma ei olegi enam nõukogu liige (KBFI-s), sest ma ei soovi mingit kaasvastutust koostöö tegemise eest Vene Föderatsiooni sõjaliste asutustega. Eelkõige Vektori ja nende töötajatega.
Olete selles ikka kindel?
Muidugi olen. Neil on nii suured rahahuvid mängus, et EAS-i meelitava pakkumise vastuvõtmises ei ole suurt kahtlust.
Millistest summadest jutt käib?
Kümned miljonid kroonid.
Kes sellest rahast osa saavad? Terve nõukogu? AS Celecure? Priit Kogerman?
Kust mina tean. See pole enam minu asi. Mina ei soovi selles asjas osaleda. Mina ei soovi olla selline nõukogu esimees, nagu oli viljasalvel või kultuurkapitalil. Kui nõukogu esimees on kõigega nõus ja laseb toimuda salastatud äritsemisel, mis on igale avalik-õiguslikule asutusele (ülikoolile või instituudile) keelatud, siis ongi tulemuseks suured pahandused.
Te räägite nii mustades toonides, nagu oleks ohus Eesti julgeolek. Mida tähendab, kui KBFI inimesed suhtlevad Vektori omadega. Miks see lihtsale eestlasele peaks korda minema?
See tähendab Eesti riigile raha ja staatuse kaotust. See tähendab ka võimalikke embargosid.
Eestist saab samasugune riik, nagu seda on Põhja-Korea ja Iraan?
Ei, seda nüüd kindlasti mitte. Ma olen tegelikult alati rääkinud, et tänapäevase bioloogilise relva arendamine pole Eestis võimalik. Nõukogude Liidus tegi seda tööd 60 000 töötajaga Bioprom Novosibirskis asuva NPO Vektor teaduslik-tehnilisel juhtimisel. Niisugune töö on jõukohane ainult suurriigile.
Aga mida see Vektor siis tahab?
Ma ei tea, mida. Ma ei tea seda, miks AS Celecure seda suhet arendab. Sellised suhted on väga rumalad ja asjatundmatud ja ma ei hakka nende suhte olemusse süvenema. Ma tahan öelda, et ma ei soovi kanda vastutust selle rumala tegevuse pärast. Seepärast ei soovi ma olla ka nõukogu liige. Igasugune kontakt ja suhtlus selliste asutustega, nagu on bioloogilise sõja arenduskeskused, mis asuvad ikkagi potentsiaalselt vaenulikus mitte-NATO riigis, on keelatud. Ma pean igasugust kontakti, sõltumata sellest, mida see kontakt endas sisaldab, täiesti lubamatuks.
Rääkige sellest Venemaa ettevõttest või teadusasutusest Vektor. Mis asutus see selline on ja mida nad teie arvates võivad Eesti teadlastest tahta? Tehakse siis koos ikkagi bioloogilist relva?
Tänapäevast biorelva on sama raske teha kui tuumapommi või transkontinentaalset raketti. Bioloogilise relva uue suuna võttis ette Mihhail Gorbatšov, kes oma allkirjaga lõpetas töö selliste tavaliste asjadega nagu antraks ja katk ja koolera. Samas dokumendis oli ka uue suunana kirjas suundumus moodsal immunoloogial baseeruvate viiruste poole. Siis võetigi rõugeviirus, mis oli maailmas justkui hävitatud. Selle viirusega oli nii, et seda tohtis hoida küll kahes riigis külmkapis, aga sellega ei tohtinud midagi teha. Sellest viirusest tehti N Liidus aga väga salaja moodsat ründerelva ja seda protsessi juhtis Novosibirskis asuv Vektor. Viroloogia osakonda seal Vektoris juhtis Rainer Nõlvaku andmetel Vladimir Nikolajevitš Pak.
Ma pean sellist isikut, kes on rikkunud kahte lepingut: esiteks rõugete likvideerimise lepingut, mis on küll väikesem asi; ja teiseks bioloogiliste ja keemiliste relvade keelustamise lepingut. See töö oli totaalselt keelatud. Ma pean ütlema, et inimene, kes nii totaalselt rikub rahvusvahelisi lepinguid, on ebasoovitav isik. Minu jaoks on ta persona non grata ja sellise inimese Eestisse kutsumine on viga.
Inimesed, kes kutsuvad endale külla Vladimir Paki, rikuvad teie arvates Eesti mainet ja julgeolekut?
Selline käitumine on lubamatu. Paki minevik on väga ohtlikuhõnguline ja ma ei soovi mingit kontakti selliste inimestega. Ja ma pean temaga suhtlemist valeks. Kui aga nõukogu soovib selliste inimestega sidemeid jätkata, siis on minul ainus võimalus sinna mitte kuuluda.
Kas nõukogu esimehena olete midagi ette võtnud, et KBFI-ga seotud inimesed ei suhtleks Nõukogude Liidu biorelva loojate ja nende järglastega?
Igal nõukogu istungil olen ma seda viimase kahe aasta jooksul rõhutanud. Mul on ka need stenogrammid olemas. Novosibirski teadlasi esindava AS Celecure ja KBFI vahelisele salajase sisuga koostöölepingule on alla kirjutanud Celecure poolt Rainer Nõlvak ja KBFI poolt direktor Ago Samoson ning peatäitja Priit Kogerman, kellest viimane oli allakirjutamise ajal ka AS Celecure aktsionär ja nõukogu liige. Nii et sõlmiti KBFI nõukogu eest tänapäevani salastatud leping iseendaga, mis on tõesti seaduste järgi õigustühine. Ometi on EAS seda õigustühist ettevõtmist juba ligi kaheksa miljoni krooni ulatuses finantseerinud.
Aga instituudi nõukogu ja akadeemik Lippmaad ei võeta kuulda?
Jah, seal on suured rahad. Inimesed on vaid rahast huvitatud.
Ma olen kuulnud, et teie poolt kirjeldatavate asjade vastu tunnevad väga elavat huvi Ameerika Ühendriikide ja ka NATO kõrged ametnikud ja luurajad. Kas teilt on midagi Paki ja Celecure suhete kohta uuritud?
Ei, ei. Niisuguseid küsimusi ma teiega ei aruta. Kõik, mis puudutab riigisaladust, neid asju ma ühegi ajakirjanikuga ei kavatse arutada. Need küsimused, mis puudutavad Eesti-siseseid või rahvusvahelisi julgeolekuküsimusi, jätke küsimata.
Kuid seda te ju ei salga, et te kirjutasite kaitsepolitseile kirja, milles juhtisite tähelepanu AS Celecure ja Paki suhetele?
Kaitsepolitseile saatsin ma kirjalikud selgitused, mis on vastuseks nõukogu peale esitatud kaebusele. KBFI nõukogu peale esitati ju kaebus. See on ju loogiline ja elementaarne, et kui keegi kaebab sinu või sinu poolt juhitava asutuse peale, siis vastad sellele kaebusele.
Kes see kaebas KBFI nõukogu peale? AS Celecure?
No jah! Ma annan teile koopiad ja lugege. Minu kiri kapole on saadetud märksa hiljem ja see on vastus sellele kaebusele, mille AS Celecure esitas. Loomulikult pidin ma ju kuidagi reageerima, kui kaitsepolitsei oli sunnitud alustama nõukogu suhtes juurdlust.
Kas teie hinnangul üritas AS Celecure teie ja nõukogu tegevuse peale kaevates puhastada oma renomeed?
Täpselt nii.
Kaitsepolitsei uuris AS Celecure, Paki ja Vektori suhteid ning nende ohtlikkust Eesti riigile ja midagi ei leidnud.
Ei, ei. Kaitsepolitsei vastas, et Celecure Venemaa-suunalised suhted ei riku NATO ja Euroopa Liidu reegleid.
Kas te seate kapo pädevuse kahtluse alla?
Ei sea. Nende vastus oli asjalik ja ma ei saa öelda, et see oli ebapädev. (Lippmaa viitab kahelauselisele vastusele, milles kaitsepolitsei teatab, et uurimise käigus reeglite rikkumisi ei leitud.)
Mulle tundub see kaitsepolitsei vastus kuidagi üldsõnaline.
No hea küll. Miks nad peaksid analüüsima. Nad tänavad mind oma kirjas ja ütlevad, et nad analüüsivad edasi. Mida muud peaks kaitsepolitsei siis mulle vastama? Hiljem vastasidki, et nad ei näe otsest vastuolu NATO ja Euroopa Liidu liikmelisusega. Väga tore, sest sellega on hinnang antud ja rohkem pole ma neile ka kirjutanud ja ma ei vaidlusta nende uurimist kuidagi.
Kui AS Celecure juurde tagasi tulla, siis peaks see KBFI laborites tegelema vähiravimi väljatöötamisega.
Saates Pealtnägija” ütlesite, et selle ravimi toimet võib võrrelda köhasiirupi omaga.
Nad töötavad CC 0101 ehk siis redutsiini kallal. See pole ju mingi ravim. Asi on selles, et mulle on aetud sel teemal igasuguseid muinasjutte. Vektori teadlaste sõnastuses on see aine redutsiin, aga see pole mitte mingi ravim.
Kui nüüd vaadata Vektori Ameerika patendi taotlust, siis seal on redutsiini autoritena kirjas Pak, tema abikaasa, siis Sergei Stepanovitš ja veel Nikonov endisest kopsukliinikust ja akadeemik Ogirenko. Kuid seda, et asi on mürgine, saab teada, kui Ameerika patenti võrrelda Vene patendiga, kus on kirjas ka ühe tuntud bioloogilise relva treiali ehk Rešetnikovi nimi. Ameerika patendi taotlusel on ta kirjas ainult ees- ja isanimest koosneva Sergei Stepanovitši nime all. Tema perekonnanimi Rešetnikov pole sealt mitte juhuslikult ära jäänud, sest ta on maailmas ikka väga tuntud viirusrelvade looja.
Nagu ma aru saan, siis teie sõnul on tegemist mõttetusega. Kuid ometi on Eesti riik Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse vahendusel toetanud selle ravimi väljatöötamist ja andnud lubaduse toetada ravimi väljaarendamist 17,1 miljonit krooniga. Miks siis riik neile raha andis, kui see mõttetus on?
See oli nüüd küll väga hea küsimus, aga küsige seda EAS-ilt. Mina seada ei tea. Mina olen kogu aeg olnud sellisele rahaeraldamisele vastu, mitte selleks, et keskealisi teadlasi kiusata, vaid sellepärast, et me rikume sel juhul rahvusvahelisi leppeid (acquis), Euroopa Liidu põhialuseid, Rooma, Maastrichti ja Amsterdami lepingut. Me oleme ühinenud Austraalia grupiga ja me rikume ka neid bioloogilise ja keemilise sõja vastaseid reegleid. No ma ei ole nõus kõige sellega.
Ma ei teinud nõukogude võimu ajal ühtki salajast uurimistööd ega ole vastu võtnud mingit Nõukogude sõjatööstuse raha, mis oleks siis ju meie tegevuse salastanud ja välissõite takistanud. Ma ei kavatse seda printsiipi muuta ka praegu. Just sellel põhjusel on AS Celecure teadustegevus jäänud puhtadministratiivselt juhituks ja salastatuks KBFI nõukogu ning tema esimehe eest.
Riik on siis teie arvates eksinud?
On küll. Kuid riik pole ju asjatundja. Riik on eksiteele viidud. Riigikontroll tuvastas ju EAS-i tegevuses hulgaliselt rikkumisi. Ei, ma ei taha öelda, et kogu nende tegevus on ebaõnnestunud, aga see AS Celecure toetamine on nüüd küll kindel ebaõnnestumine. See redutsiini asi ei õnnestu iialgi, sest sellel segul puudub mehhanism, mis suudaks selektiivselt ainult vähirakke tappa. See alfafetoproteiin, mis tunneb vähirakke, on võimeline seonduma väga paljude tervete inimrakkudega, eriti suguorganites ja maksas ja kus iganes. Kui selline ravim kallale lasta, siis ta tapab ju kõik ära. Seda ei või teha. Kui muidugi soovitakse inimesi tappa, siis ta sobib Vektorile suurepäraselt, aga ravida selle asjaga nüüd küll ei õnnestu.
Enamikus teadusasutustes, kus tegeldakse mitme teadusharu uurimisega, on konfliktid eri valdkondade teadlaste vahel. Millised on KBFI-s molekulaarbioloogiat ja tuumamagnetresonantsi uurivate teadlaste suhted?
Teate, mina olen ju selle bioloogiasuuna asutanud ja isiklikult siia instituuti toonud. Ma olen bioloogiaga kursis ja suhtlen paljude bioloogide ning meedikutega. Samuti on sponsorlusvahendid olnud valdavas enamuses suunatud bioloogia poolele.
Vastuolud mõningate bioloogidega on tekkinud sellest, et nad on hakanud instituudi varadega äri ajama. Kuid sellega ma ei saa nõus olla, sest seesugune äri on ebaseaduslik ja seda eriti sponsortoetusega ostetud seadmete osas, mille mis tahes kommertsiaalne või salastatud kasutamine on rangelt keelatud charity reeglitega.
Nende praegune äriajamise skeem on selline, et osa kuludest katab instituut ja kasumid lähevad neile. Keemiline füüsika katab instituudis osalt ka bioloogide kulud, sest nad kasutavad meie ressursse ja tehnikat. Ma leian, et me oleme biolooge aidanud ja aitame edasi, aga kui asi puudutab ebaseaduslikku äritsemist, siis nii ei saa.
Kuid samas räägitakse, et te keelate teadustööd teha KBFI aparaatidega ja kruvisite agregaate lahti selleks, mõned mehed ei saaks katseid lõpule viia jne.
Sponsor Nils Taube on finantseerinud Eesti teadust päris suurelt ja omakasupüüdmatult. Temal on charity, mis tähendab, et nad on Inglismaal maksuvabad. Nendel on üks reegel – charity kaudu toimub spondeerimine vaid fundamentaalse teaduse jaoks. Keelatud on igasuguse äritegevuse finantseerimine. Need mehed, kes soovivad äritseda, soovivad aga igal viisil kasutada KBFI-s olevat aparatuuri.
Ma tean, et nad võtsid Nils Taubega ühendust ja selle tulemusel keeldus Nils Taube nendega üldse suhtlemast. See oli kaks aastat tagasi. Pärast seda on sponsortoetus Tallinna lõppenud ja nad on väga vihased selle peale. Hiljuti saatis Taube mulle kirja, milles ta kordas oma ranget keeldu kasutada sponsoriraha äritegemiseks. Taube on nii otsustanud ja oma viimasel istungil 12. oktoobril otsustas ka KBFI teadusnõukogu, et charity reegleid tuleb vaieldamatult täita ja annetatud või kasutada antud seadmete igasugune kommertsiaalne või salastatud viisil kasutamine on keelatud. Tõsi, ma võtsin ka ära ühe aparaadi, mis oli laenatud ühest Lääne-Euroopa uurimisasutustest minu poolt isiklikult ja embargoreeglite arvestamise kohustusega. Ma pean tagastama selle seadme nendele, kellelt ma ta laenasin. See ajas ärihuvilised marru! No ma ei saa ju neil lubada rikkuda charity ja embargoreegleid.
Kunagi, kui te KBFI lõite, siis rääkisite, et avalik-õiguslik teadusasutus on selle instituudi puhul ainuõige vorm. Oli see õige otsus instituut just sellisel kujul toimima panna?
Jah. Tippteaduse loomiseks ja arendamiseks on see ainuõige vorm. Kuid äri selles õigusvormis ei saa ajada. Äri ja tippteaduse nõuded on erinevad. Äri võib ajada riigiülikoolides ja riigiasutustes, mitte aga avalik-õiguslikes. Kõik mandri-Euroopa ja Põhjamaade ülikoolid on riigiülikoolid ja nendes võib äri ajada. Teiselt poolt, Euroopa Liidu konkurentsieeskirjad panevad ka Euroopa ülikoolide äritegemisele ja salatsemisele väga ranged piirangud turukonkurentsi moonutamise vältimiseks.
Mis saab KBFI-st edasi? Saarma jätkab teie tööd, teie jätkate laborijuhina ja instituudis jätkatakse eraprojekte? Kui kaua KBFI jätkab?
Ma ei ennusta midagi, sest vaadake, esialgu sõltub instituudi tulevik sellest, mis saab sellest praegu puhkema hakkavast kriisist. Ma usun, et ajakirjandus jõuab sellest kirjutada veel palju artikleid, nagu kirjutati ka NRG ja MRP asjast. Muide, mõlemas asjas olin mina see inimene, kellele alguses vastu vaieldi, kuid kellega hiljem nõustuti.
KOMMENTAAR
Autokraatia valulik lõpp
Priit Kogerman, AS Celecure nõukogu liige
Endel Lippmaa on oma intervjuus väljendanud selget seisukohta, et igasugune potentsiaalse ärilise väljundiga uurimistöö on räpane ja seega ei taha ta tegemist teha mitte mingisuguste rakendusuuringutega. Selline kannapööre on vanal akadeemikul küllalt äkiline, sest alles paar aastat tagasi kuulsime seni ainukeseks jäänud tippkeskuse grupijuhtide koosolekul, kuidas meile toodi eeskujuks tema enda lepingut AS-iga Elcogen, mis oli sõlmitud kütuseelementide arendamiseks. Meelemuutuste põhjuste üle võib ainult spekuleerida, kuid kõnekas fakt on see, et Elcogen kandis instituudile üle alla poole lepingujärgsest tasust. Sellised seisukohad on otseses vastuolus Eesti riigi sihtidega jõuda teadmistepõhise majandusmudelini, kuid tundub, et Lippmaa ei soovi aktsepteerida Eesti riigi sihte, ning on üpris sobilik, kui ta jätkab tööd oma fundamentaaluuringutega ega takista enam KBFI-d selle seaduslike eesmärkide täitmisel.
Intervjuus on akadeemik väljendanud vastuolulisi seisukohti, kuid mõnedest ebatäpsustest: esiteks pole mina ega AS Celecure kunagi kaitsepolitsei poole pöördunud kaebusega Lippmaa ja KBFI nõukogu aadressil. Küll pöördus kaposse Rainer Nõlvak, kes palus kaitsepolitseil välja selgitada, kas Lippmaa poolt KBFI nõukogus esitatud kahtlustustel võib olla mingisugune alus.
Teiseks: ei KBFI-l ega Celecurel pole olnud lepingulist suhet Vektoriga. Samuti pole selle ettevõtte töötajad käinud Celecure kutsel KBFI-s (küll osales üks sealne töötaja kevadel Tartus korraldatud viroloogiakursusel).
Kolmandaks: KBFI ja Celecure vahelises kaks aastat kestnud uurimistöö lepingus olin mina vaid kontaktisikuks, hilisemal lepingu pikendamisel ka vastutav täitja. Kuna ma ei kuulu KBFI juhtorganitesse, ei tekita minu allkiri lepingul KBFI-le mingeid õiguslikke kohustusi ja seda ei saa kuidagi vaadelda tehinguna iseendaga.
Celecure pole omanikele mingiks rahategemise kohaks – sinna on investeeritud üle viie miljoni krooni ja võetud suur risk lootuses, et mõni Celecure projektidest osutub edukaks. EAS-ilt on seni saadud vaid laenu ja võetud laenud tuleb teatavasti tagasi maksta.
Väiteid, et Eesti satub vähiuuringuid arendades mingisugusesse paariariigi staatusesse, ei saa kuidagi tõsiselt võtta. Kui inimesega, kes on kunagi töötanud kaksikkasutustehnoloogiatega, ei või keegi hiljem suhelda, siis ei tohiks ükski teadlane vastu võtta preemiat ka dünamiidi leiutaja Alfred Nobeli päranditombust. 12. oktoobri KBFI teadusnõukogu tõepoolest otsustas charity reegleid järgida, kui sellised reeglid on kokku lepitud. Probleemiks on see, et erinevalt Wellcome Trustist, kus instituudiga on sõlmitud korralik grandileping, ei ole Lippmaa kaudu saadud sponsoritoetuste kohta esitatud instituudile mingeid lepinguid, mille alusel saaks reeglitest rääkida.
Instituudi juhtkonnale pole isegi teada, millise organisatsiooni bilansis on ostetud aparatuur.
Kokkuvõttes tundub, et puhkenud tüli põhjuseks on demokraatia kriis KBFI-s. Isikukultuslik juhtimisstiil on asendumas demokraatlikuga ning lahkuma sunnitud juht ei suuda sellega leppida.
