Raudteesild mandrilt Saaremaale tuleks odavam ja säästaks loodust
Kui paari aasta eest keskendus arutelu tunneli või silla ehitamisele, siis nüüd, mil enamik püsiühenduse eest võitlejaid on asunud silda pooldama, tuli Strandberg lagedale raudteesilla ideega. “Ehitada on kaks korda odavam, üleval pidada on peaaegu kaks korda odavam ja ülevedu oleks kaks korda odavam jne,” on vaid mõned argumendid, millega ta raudteesilla ideed propageerib.
##Ka akadeemik Valdek Kulbach Tallinna tehnikaülikoolist hindab raudteesilla ehitamist odavamaks. “Kindlasti pole see kaks korda odavam, aga 30 protsenti ehk küll,” märkis ta.
Esialgu on arvutatud Suurt väina ületava maanteesilla maksumuseks 1,6 miljardit krooni. Sama kallis on ka tunneli rajamine. Kui 2010. aastal peaks ehitamiseks minema, võiks silla maksumus olla Kulbachi hinnangul juba kaks miljardit krooni. Strandbergi arvutuste kohaselt maksaks raudteesild aga praeguste hindade korral 600-700 miljonit krooni.
Kokkuhoid missugune
Strandbergi sõnul ei lõpe ühendustee ehitamine selle valmimisega, sest mõelda tuleb ka ülalpidamiskuludele. Selge on, et kolmest nimetatud variandist oleks kõige kulukam tunnel, sellele järgneks maanteesild ja kõige odavam oleks raudteesild.
Kulbachi sõnul ei saa siiski kõike rahasse arvutada. Sillaehitamisel on küsimus ka otstarbekuses ja nii hindabki ta raudteesilda mõttetuks, kui raudteevõrku ei kaasata Saaremaad ning raudtee lõpeks näiteks Virtsu sadamas. “Insenerid võivad projekteerida igasuguseid sildu. Küsimus on pigem selles, kas saarlased tahavad ehitada raudtee või ei, ning seda ei saa insenerid otsustada,” lisas Kulbach.
Kui 1996. aastal kutsus toonane Saare maavanem Jüri Saar kokku komisjoni Saaremaa ja mandri vahelise püsiühenduse loomiseks, siis juba sel ajal oli peale silla ja tunneli kõne all ka raudteesilla idee. Nüüd, aastaid hiljem meenutas Saar, et raudteesilda ei peetud perspektiivikaks. “Meie soov on ühendada mandrit Saaremaaga, aga kuna raudteed kummalgi pool pole, siis ei saa ju olematut asja ühendada,” lausus Saar. “Kui ehitada ka mõlemale poole raudtee, siis oleks see hoopis teine projekt.”
Strandberg jääb aga endale kindlaks, et raudteesild on sobivaim variant. Tema sõnul on rong oma olemuselt keskkonnasõbralikum kui sõiduauto, sest rong suudab korraga vedada rohkem kaupu ja inimesi. Tagatipuks hakkaksid Strandbergi plaani järgi Suurt väina ületama elektriga töötavad vedurid.
Elektrit toodaksid silda toetavatel postidel paiknevad tuulegeneraatorid. Hädapärast saaks kasutada ka biodiislit.“Raudteesild on väga roheline idee. Tahame siis või mitte, aga ka Eesti peab mõtlema sellele, et ükskord nafta lõpeb,” lisas ta.
Peale raudteesilla selle osa, mida rongid väina ületamiseks kasutavad, soovitab Strandberg ehitada paarimeetrise teeraja, mis oleks inimeste ja jalgrataste päralt. “Kõigile ehk ei meeldi rongiga sõita ja mõni tahab saarele jalgrattaga pääseda,” märkis ta. Hädapärast võiks jalakäijatele mõeldud osa olla koguni nii lai, et sedamööda pääseks üle vee ka näiteks kiirabiauto.
Kuid äkki peakski ehitama raudteesilla ja maanteesilla? Ka see on võimalik. Valdek Kulbachi hinnangul maksaks kahekorruseline sild poolteist korda rohkem kui maanteesild. Kuid sellel poleks ei Strandbergi ega Kulbachi hinnangul mõtet.
Kui tuleb valida raudtee- või maanteesilla vahel, siis asuks Kulbach toetama autoliikluseks mõeldud silda, Strandberg aga rongiliikluse varianti. Rohelise mõtteviisi propageerija leiab, et kui kunagi peaks Saaremaal süvasadam valmima, siis on raudteesilla ehitamine möödapääsmatu.
“Kaubavoogude kulgemine mööda maanteed on liiga keskkonnamahukas, sest maanteed lagunevad jne. Selle asemel peaks olema ringraudtee Saaremaal ja loomulikult tuleks raudteesild integreerida üle-eestilisse raudteevõrku,” lisas Strandberg.
Püsiühendust ei ehitata enne 2012. aastat. Praeguseks on peaaegu kindel vaid trass, kust sild kulgema hakkab. Samuti on paigas võimalik tunneli asukoht.
Las spetsialistid tegelevad sellega
Andrus Ansip, majandusminister
Arvan, et Marek Strandberg peaks oma ideid pakkuma inseneridele ja neile, kes mõne aja pärast Saaremaa püsiühendusega tegelema hakkavad. Mina küll ei hakka spetsialistidele ütlema, millist silda nad peavad tegema.
Strandberg on igasuguseid toredaid asju teinud, aga paraku on enamik nendest enne lõppu pidama jäänud. Aga ei, andku minna. Kui ta juba rohelise liikumise esimees on, siis küllap ta saab idee ka rohelistega kooskõlastatud.
Kuid ühe püsiühenduse ehitamine on justkui optimeerimisüles- ande lahendamine. Kindlasti ei saa Saaremaad ja mandrit ühendada odavaima variandiga. Me ei ela nii vaesel ajal, et peaksime odavust silmas pidama.
Samuti ei saa lubada Saaremaa ja mandri vahele ainult häppeninge. Sillal peab ikkagi praktiline väärtus kah olema.
