Saared vajavad silla asemel kiiremaid laevu
“Kõigepealt tuleb saada Lääne-Eesti saarte transpordiühendus korda ja alles siis arutada püsiühenduse ehk silla või tunneli rajamist,” ütles Tallinna tehnikakõrgkooli prorektor, transpordilogistika magister Enno Lend. “Püsiühendus tundub atraktiivne halvasti toimiva laevaühenduse puhul nagu praegu,” lausus Lend.
Tallinna tehnikaülikooli Tallinna kolledi professori Aare-Maldus Uustalu sõnul pole Saaremaa silla puhul siiani tehtud vettpidavaid tasuvuse analüüse, sest võrdluses praeguse parvlaevaliikluse majandusnäitajatega ei ole Saaremaa Laevakompanii esitatud andmed vettpidavad.
Mõlemad teadlased on Lääne-Eesti saarte ühendusega tegelenud aastakümneid.
Lendi sõnul muutub sillaprojekt eriti küsitavaks, kui selle eest peab maksma hakkama. “Tasulise parvlaeva asemel tasuline sild ei lahenda tõkkeid, mis praegu Saaremaa majandust pärsivad,” lausus ta. “Kui aga riik sillakasutust doteerib, siis kahe miljardi kroonise silla amortisatsioonikuludeks ühe protsendi ulatuses silla hinnast aastas kuluks riigil rohkem raha kui praeguse taseme juures parvlaeva dotatsiooniks.” Lendi sõnul ei lahenda ka tasuta püsiühendus saare majandusprobleeme. “Rootsi Alandi sillast loodeti saarele suurt majanduskasvu, kuid tegelikult muutus see saar lihtsalt magalaks,” tõi ta näiteks. Lendi sõnul võiks sillaehituseks kavandatavast 1,5-2 miljardist kroonist poole väiksema summa investeerimisel saarte majandusse saada hoopis parema tulemuse.
Teadlaste ettepanekul peaks riik kõigepealt mõtlema uutele, kiirematele ja väiksematele laevadele, mis ühendusepidamist Hiiu- ja Saaremaa ning mandri vahel tõesti parandaks. Praegu kasutatavad suured, aeglased laevad, mis ka väga pikka peale- ja mahasõiduaega nõuavad, on ajast ja arust. “Hiiumaale peaks koos laevale ning sealt maha sõiduga senise poolteise tunni asemel jõudma tunniga ning Virtsu–Kuivastu liinil peaks oluliselt lühendama just peale- ning mahasõiduaega,” ütles Lend. See tähendab väiksemaid laevu ja tihedamat graafikut.
Lennuliiklus unaruses
“Sama raha, mis praegu Saaremaa sillale mõeldud, võiks panna laevanduse arengusse ning toetada saarte ettevõtlust, mitte valada betooni,” lausus Lend. “Siiani on kogu lähenemine olnud ühe saare keskne, hiidlaste huve arvestamata.”
“Ma ei ole silla vastu, kui saarlased seda tahavad, kuid soovin näha kompleksset lähenemist ja põhjalikku uurimist, enne kui midagi otsustada,” ütles Uustalu. Teadlaste hinnangul peaks rohkem mõtlema lennuühendusele. 25 000 elanikuga Ahvenamaale sõitis näiteks viis aastat tagasi lennukiga 118 600 reisijat, samas 40 000 elanikuga Saaremaale vaid 6400.
Sillaalust merepõhja pole uuritud
Suure väina põhja on siiani uuritud vaid kaudsete meetoditega ning tõenäoliselt tuleks sillatalad kohati toetada hoopis sügavamale, kui esialgu arvestatud.
“Silla või tunneli ehituseks pole seni uuritud taust piisav,” ütles Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi teadur Jüri Kask. “Teada on, et Suure väina põhjas on geoloogiline rike, mis tähendab, et paekivikihid on väina keskelt läbi jooksvast lõhest mõlemal pool erinevas asendis.”
Kase sõnul on enne sillaehitust kindlasti vaja iga sillaposti kohas teha puurauk, et saada merepõhjast täpne pilt. See tähendaks paarikümmet puurauku.
Suure väina sügavaimas kohas on meri 25 meetrit sügav ning läbi setete kindla paekivikihini võib seal olla veel sama palju maad. “Seda väina keskosa tuleb eriti põhjalikult uurida, et hiljem liiga palju üllatusi ei tuleks, mis silla kavandatust veel kallimaks teeks,” lausus Kask.
Kava järgi soovib valitsus juba suvel püsiühenduse rajamise lõplikult otsustada. A.A.
Saaremaa püsiühendus Hiiumaa kaudu?
Üle saja aasta tagasi, kui oli valminud Väikse väina tamm, kavatseti järgmisena arendada Saare- ja Hiiumaa vahelist laevaühendust, kuid siis jõuti sadam rajada vaid Sõrusse. Saaremaa poolele jäi see tegemata.
Tallinna tehnikaülikooli Tallinna kolledi professori Aare-Maldus Uustalu sõnul ei olnud sada aastat tagasi vähimatki kava arendada liiklust mandri ja Muhu vahel. Kaup veeti Saaremaale Roomassaare sadama kaudu.
Raudtee tulekuga tekkis plaan sild ehitada
“Alles 1931. aastal, kui Virtsu jõudis kitsarööpmeline raudtee, hakati Muhu ja mandri vahelisele sillale mõtlema,” meenutas Uustalu.
Raudteeühendus Virtsu sadamaga võiks praegugi toetada raudteesilla või raudteetunneli rajamise mõtet. Samas, ei Virtsu ega nüüd ka Haapsallu-Rohukülla raudtee enam ei lähe.
Võimalike variantidena on aegade jooksul olnud arutlusel ka saarte ja mandri vahelise ühenduse pidamine Vormsi ja Hiiumaa kaudu Saaremaale.
Hiiumaa ja Vormsi pole ühendusest huvitatud
Uustalu sõnul oleks see teekond Tallinnast Kuressaarde isegi veidi lühem kui läbi Virtsu ja Muhu.
Hiiumaa ning Vormsi olematut huvi püsiühenduse vastu arvestades ei tuleks niisugune marsruut praegu kõne allagi.
