“Mina loen teda andekaks mängijaks,” ütleb Audentese naiskonna peatreener Peeter Vahtra, kes muide ei usu, et tütarlaps veel pikkust juurde viskab. “Selle, kas temast saab asja, otsustab füüsiline areng. 195 sentimeetriseid naisvõrkpallureid on tipptasemel üpris palju, kahemeetriseid aga vähe. Igatahes kõige tähtsam – koordinatsioon – on tal paigas. Suhtumise ja kahe kõrva vahel toimuvaga on samuti kõik korras.”

Pikad on ka Kajalina käed – tema siruulatus on 258 cm. See tähendab, et seistes on tema randmed meeste võrgust (243 cm) randmejagu üle. Naiste omast (224 cm) rääkimata.

Vähemalt teoreetiliselt ei pidanuks Kajalina nii pikaks sirguma – korvpalli mänginud emal on kasvu 182 ja kergejõustikku harrastanud isal 189 cm. Kolmeaastase venna Maksimi kohta on veel vara midagi öelda.

Tosin aastat Soomes treenerileiba teeninud Vahtra ei suutnud põhjanaabrite juurest nii pikka naisvõrkpallurit võrdluseks tuua. TPÜ/Cartini peatreeneri Anu Karavajeva sõnul pole ka Baltimaades Anna-sarnast pallurit sirgunud.

Eesti praegune parim naisvõrkpallur, 24-aastane ja 186 cm pikkune Katre Laanes mängib Prantsusmaa ja ühtlasi Euroopa tippu kuuluvas Melun Val De Seine La Rochette’i klubis. “Ka mina tahan võrkpallis läbi lüüa,” kuulutab Kajalina, kelle sinine pass lubab tal rahvusnaiskonda pürgida.

Hiljuti Šiaulias toimunud noorte Balti karikavõistlustel mängis Kajalina nii 16- kui ka 14-aastaste vanuseklassis. “Ta mängis hästi. Teiste riikide koondiste treenerid vaatasid ja imestasid,” meenutab Vahtra.

“Võtame aasta korraga. Anjal on vaja veel palju tööd teha. Senise suhtumisega olen rahul. Terve mõistus ütleb, et tugevamas võrkpalliriigis oleks areng kiirem, kuid nii noores eas peab koormustega ettevaatlik olema,” märgib Vahtra.

“Praegu mul küll kuskilt ei valuta,” kinnitab Kajalina.

Kajalina harjutab Narva spordikoolis Galina Alfjorova käe all, kogemusi hangib Eesti meistrivõistlustel Audentese naiskonna eest mängides. Ta on sunnitud pealinna vahet sõitma, sest piirilinnas pole täiskasvanute meistrivõistlustel osalevat naiskonda. Praegu täidab Kajalina temporündaja kohustusi, kuid Vahtra sõnul võib ta tulevikus ka diagonaalründajana tegutseda.

Kiire elutempo Narva 13. keskkooli 8. klassis õppival Kajalinal hariduse omandamist ei sega. Tunnistusel on neljade ja viite kõrvale siiski paar kolme ära eksinud. Nigel eesti keele oskus ei võimalda Kajalinal “täies mahus” Audentese koolitüdrukutest klubikaaslastega suhelda. “Hiljemalt kahe aasta pärast on eesti keel selge,” lubab ta.