Riigieksamite tulemus annab pääsu ülikooli
Tartu ülikooli esimese kursuse juuratudeng Martin Ojala on üks sadadest üliõpilastest, kel õnnestus sel aastal katsetusel olnud lävendipõhise süsteemiga ülikooli pääseda. Tagantjärele meenutades rääkis Ojala, et oleks nõustunud ka katseid tegema. “Nõrgema närviga inimesed tahavad kindlust ja lävendipõhisus annab selleks võimaluse. Viid dokumendid ülikooli sisse ja tead kohe, kas saad sisse või mitte,” rääkis Ojala.
Samas möönis Ojala, et selline sisseastumine kaotab erialakatsed. “Kõik sõltub lõpueksamitest, kus intelligentsusega pole väga palju midagi teha. Pigem on see tuupimise ja õppimise asi,” lisas Ojala.
Teised ülikoolid kahtlevad
Varem on Tartu ülikool säärast süsteemi kasutanud mitme eri-ala riigieelarveväliste kohtade täitmiseks. Nüüd otsustas Tartu ülikooli nõukogu, et tulevast aastast jääb ainult kaks teaduskonda, kus lävendipõhist vastuvõttu ei kasutata. Erandiks jäävad arstiteaduskond ning geograafia-bioloogiateaduskond.
Novembrikuu jooksul peavad ka teised avalik-õiguslikud ülikoolid otsustama, kuidas tuleval suvel üliõpilasi vastu võetakse. Tartu ülikooli kombel ei plaani aga ükski kõrgkool lävendipõhist vastuvõttu kasutusele võtta.
Tallinna tehnikaülikooli õppeprorektor Jakob Kübarsepp nimetas sellist vastuvõttu praegu toimiva koolitustellimuse surmaks. “Lävendipõhine vastuvõtt moonutab riigi soove ja tahet. Lõpuks ei suuda riik kuidagi kontrollida, kes, kus ja mida õpivad,” lisas Kübarsepp.
Tallinna pedagoogikaülikooli akadeemiline prorektor Heli Mattisen rääkis, et ka pedagoogikaülikool ei plaani täielikult lävendipõhisele vastuvõtule üle minna. Küll aga võib ülikooli nõukogu järgmisel esmaspäeval kehtestada mõningatele osakondadele või ka teaduskondadele teatud lävendipõhise vastuvõtu elemendid.
Kas ja milliste erialade puhul pedagoogikaülikool plaanib tuleval aastal uuele vastuvõtule minna, selgub järgmisel nädalal. Esialgu pole ükski teaduskond kindlat soovi avaldanud .
Ka Eesti põllumajandusülikool ei plaani lävendipõhist vastuvõttu kasutusele võtta.
Lävendipõhine vastuvõtt
Ülikooli selgituste kohaselt tähendab lävendipõhine vastuvõtt seda, et üliõpilaskandidaadid, kelle riigieksamite tulemused ületavad vajaliku väikseima punktisumma, saavad ülikooli riigieelarvelisele õppekohale konkursita.
Näiteks usuteaduskonda astujad peavad näitama ette ajaloo, võõrkeele ning emakeele eksami tulemused, informaatika puhul on aga oluline matemaatika eksam. Käesoleval aastal kasutati künnist viies teaduskonnas kümnel erialal. Katsetus loeti õnnestunuks, kuigi ülikool pidi matemaatika erialal 31 riigi poolt tellitavale kohale vastu võtma 138 üliõpilast ja 26 keemiakohale 104 tudengit.
