Pool professoreist ei vääri ametit
“Erinevalt Euroopa Liidu teistest ülikoolidest valitakse Eestis professoreid vanadel põhimõtetel. Ligi pooltel Eesti professoritel puudub kompetentsus ja nad ei vasta professorile esitatavatele nõuetele, nende käe all koolitatakse ebakompetentseid magistrante ja doktorante. See on kahetsusväärne,” rääkis Helsingi ülikooli biotehnoloogia instituudi professor Mart Saarma eile.
Nii näiteks ei kirjuta suurem osa Eesti professoritest Saarma andmetel mitme aasta jooksul ühtegi teadusajakirjades avaldatavat artiklit, samuti ei juhenda professorid piisavalt ka doktorante ja magistrante.
Saarma hinnangul saab Eesti professorite ebakompetentsus alguse nende valimisest. Kui Euroopas toimub enne professori valimist tõsine sisehindamine, siis Eestis on Saarma sõnul vaid formaalne hinnanguandmine. “Juhan hindab Jürit ja Jüri Juhanit. See on väär,” lisas Saarma.
Uurivad Eestiga seotud
Haridus- ja teadusminister Toivo Maimets nõustus suures osas Saarma hinnangutega. Samuti on ministri hinnangul väga paljudel erialadel antav kraadiõpe kesine. “Samas tuleb tunnistada, et riigil puudub võimalus professoreid ametist tagasi kustuda. Küll aga saab riik öelda koolitustellimuse kaudu, mis on perspektiivne ja kvaliteetne,” tõdes Maimets.
Tartu ülikooli prorektor Jaak Kangilaski nõustus väitega, et Eestis on palju ebapädevaid professoreid, kuid samas oponeeris ta Saarmale, väites, et paljude Tartu professorite alaks on Eestiga seotud teadustöö. “Mis tsiteerimisse ja teadusajakirjades avaldamisse puutub, siis väga raske on avaldada nii kitsas valdkonnas järjepidevalt artikleid. Need uurimused huvitavad küll eestlasi, aga välismaal need eriti palju korda ei lähe.”
Saarma: doktorikraad vaid paarikümnel erialal
Helsingi ülikooli professor Mart Saarma rääkis eilsel hariduskonverentsil ka magistri- ja doktoriõppe erialade vähendamisest, mis tähendab, et tulevikus võiks Eestis doktorikraadi saada vaid kahekümnel erialal.
Saarma rääkis Eesti kõrghariduse tulevikust kui teadmistepõhise majanduse teenistusse suunatud vahendist. Nii näiteks peaks tulevikus Eesti ülikoolid Saarma hinnangul õpetama magistri ja doktoriõppes vaid neid erialasid, mis suudaks luua kõrgtehnoloogilisi avastusi. “Täna on Eestis neid erialasid, millel ebakvaliteetset magistri- ja doktoriõpet antakse, liiga palju. Tulevikus peaks alles jääma paarkümmend eriala, kus saaks doktorikraadi ka Eestis,” lisas Saarma.
Nii näiteks võiks riik Saarma hinnangul panustada biotehnoloogiavaldkonda ja infotehnoloogiasse.
Haridus- ja teadusminister Toivo Maimetsa sõnul on varem või hiljem riik koolitustellimusega sunnitud toetama vaid paarikümmend eriala. “Selge on see, et rahvuskultuuriga seotud eri-alasid peab Eesti riik toetama, samuti eelistatakse juba täna neid erialasid, millel on riigikogu arvates tulevikku ja mis teenivad teadmistepõhise Eesti huve,” lisas Maimets. Teadmistepõhise Eesti dokumendis on perspektiivseteks erialadeks kuulutatud geenitehnoloogia, materjaliteadused, infotehnoloogia jne.
