Elamumajandusameti müügi- ja hankeosakonna vanemspetsialist Veiko Meremäe ütles, et müügiotsus võib linnavalitsuse lauale jõuda juba lähinädalail. “Laeva väärtuseks hinnati mullu märtsis vanametalli hinna järgi 13 000 krooni, sama number on ka praeguses eelnõus,” täpsustas ta.

“Suurlaht on kurvas seisus, hoiame hinge kinni, kas ta talve üle elab,” ütles Mellis. Laeval on silma peal hoidnud mereklubi töötajad, alus on viimased aastad seisnud kai ääres ning vajaks kiiresti dokki viimist. “Osa kereplaate tuleb välja vahetada, teki puitosad on mädanenud ja raudosad roostetanud, nii et vett sajab läbi,” kirjeldas Mellis.

Laev on tema kinnitusel kindlasti taastamist väärt, sest on ainuke omalaadne, mis Läänemerele järele jäänud. “Omal ajal oli seda tüüpi kalalaevu päris palju, kuid tänaseks on nad hävinud, kõigi saatus ei olegi teada.”

Väiksema remondi teevad ise

Korrastamise järel tahetakse laev anda laste käsutusse ning hakata praktikasõite tegema. Jõukohasema remondiga saavad mereklubi kasvandikud hakkama, suurema töö tegemiseks on mõni firma lubanud appi tulla. Remondiks võib kuluda kuni aasta.

Laev vajab igapäevaseks tööks kolmeliikmelist meeskonda.

Kalatraaler Suurlaht

30 aastat laste päralt

•• Suurlaht on Saksamaal Nõukogude Liidule sõjakulude katteks ehitatud STB-tüüpi kalatraaler.

••Alus on 18,25 meetrit pikk.

••Aluse laius on 5,22 meetrit.

••Suurlahe kandejõud on 7,5 tonni.

••Laeva kere on terasest.

••Peamasinaks on 59 KW võimsusega diiselmootor 4NVD-24.

••Laev on võimeline liikuma ka purjede abil.

••Suurlahe veeväljasurve on 40 tonni.

••Aluse kiirus on 6,5 sõlme.

Laev on olnud 1972. aastast alates toonase Noorte Meremeeste Klubi õppelaev, tollal kandis alus nime Suurlaid.

••Suurlaiul said mereringides käivad lapsed kolmkümmend aastat Eesti rannavetes merepraktikat.

••Suurlaiu pikemad reisid ulatusid koguni Riiga ja Rostocki.

••Laeva sõidukõlblikkuse tunnistuse kehtivus lõppes 2002. aasta novembris.