See oli keskkooli ajal, siis juhtusin noorte meremeeste klubisse. Samal ajal olid keskkoolis eksamid ja nagu nad on, kõik oli teooria. Aga klubis oli üks eksamipunkt sõlmed, teine lipud. Tundus nii huvitav ja ahvatlev, nöörijupp käes, sõlmi teha. Nakatusin ja klubis soovitas juhendaja proovida merekooli.

•• Saite esimese korraga sisse?

Jah. Merekooli on muidu kehv astuda, sest eksamid on suve lõpus. Aga olin kindel, et sinna lähen, ja see oli ainus koht, kuhu avalduse andsin. Oli kindel otsus, et tahan saada merele. Madruseks. Aga Eesti seadused ei luba naisel madrusena sõita. Madrusel on siiski füüsiline töö ja ilmselt pole laevafirmad õnnelikud, kui neil naine madruseks on.

Kui tüürimehe töö on ikka rohkem mõtlemist vajav, siis madrus peab tüürimehe mõtted teoks tegema.

•• Kuna tekkis soov kapteniks saada?

Siis, kui vanemtüürimeheks sain, siis mõtlesin, et enne ei jäta, kui kaptenini välja jõuan. Kõigepealt tuli olla neljas, kolmas, teine tüürimees. Siis pidi tegema eksami, olema aasta merel vanemtüürimehena ja siis võis teha kaptenieksami. Nüüd võin kaptenina merele minna.

•• Mida tähendab “kaugsõidukapten”?

Seda mõõdetakse laeva suurusega: saab sõita suuremate kui 3000-tonnise kogumahtuvusega laevadega. Sellised laevad on umbes nii suured nagu Soome–Rootsi vahel sõitvad suured laevad, näiteks Meloodia ja teised. Ja saan sõita ka välisvetes.

•• Mida arvasid maal elavad vanemad otsusest merele minna?

Nad ei kommenteeri mu otsuseid kunagi. Aga eks see neile ‰okk oli. Niipalju kui mina tean, pole meil perekonnas keegi merel käinud. Tavaliselt tulevad mereinimesed põlvest põlve.

•• Mis on naisele merel raske?

Üldse on merel olemisel kõige raskemad inimestevahelised suhted – laev on kinnine ühiskond, sealt eriti välja ei saa, kui merel oled. Esimese nädala hoiavad inimesed oma emotsioone tagasi ja näitavad välja tegelikust paremat iseloomu. Kõige raskem on, kui emotsioonid välja löövad ja tuleb neid maha rahustada.

•• Kuidas on meestel naisele alluda? Kas ütlevad, et naine laevas, laev põhjas?

Arvasin, et see on esimene küsimus. Aga see ütlemine pärineb ajast, mil laevad olid puust ja mehed rauast. Nüüd on vastupidi – laevad rauast ja mehed puust.

•• Kui kaua reisid kestavad?

Kuidas kunagi. Alguses olid kaks kuud, aga hiljem kaks nädalat. Ise tahtsin siin lähedal olla – kui pereelu on, siis ei taha kauaks ära minna. Mulle meeldivad lühemad reisid, siin Euroopas.

•• Kas teil on mingi unistuste siht, kuhu minna tahate?

Enam pole. Kui, siis reisijana. Praegu on kohalolemise aeg nii lühike, nii neli tundi, et paned lihtsalt linnukese kirja, et oled käinud. Ja vanemtüürimees on vastutav kauba ja kauba lossimise eest, nii et eriti jalga maale ei saanud. Vanasti oli nii, et laaditi käsitsi ja siis said meremehed ka mööda kõrtse käia. Nüüd on see praktiliselt välistatud.

•• Mis mere juures meeldib?

See on kirg. Meri kutsub tagasi, kui korra käinud oled. Noorte mereklubis sõitsime pisikese Jukuga Eesti sadamate vahel, see oli hästi mõnus. Siis oli muidugi romantiline – kõht vastu päikest, tundus hästi tore. Siis mõtlesin, et töö on sama lihtne, aga romantika kadus kiiresti.

Vanemtüürimees on vahis hommikul neljast kaheksani. Kui suvel päike sel ajal tõusma hakkab, on fantastiline. Kodus ei näe seda kunagi, sest armastan sel kellaajal magada.

•• Milline lemmikmeri on?

Meremeestele meeldib ikka rahulik meri. Siis on laev paremini juhitav ka.

•• Milline teie kõige hullem torm on olnud?

See oli siinsamas Läänemerel ning oli nii tugev, et laevas olnud treilerid väändusid. Võib ainult ette kujutada, kui suur torm see oli. Asjad lendasid, kuigi tavaliselt kinnitatakse kõik võimalikult tugevasti.

Mõnikord kestab torm kaks nädalat jutti – see on väga väsitav, ei saa õieti magadagi. Meil on küll äärega lapsevoodit meenutavad koikud, nii et päris välja ei veere, aga ikka hoiad käed-jalad laiali, siis püsid paigal ja saad natuke magada.