Südamearstid hindavad ennetuskava kehvaks
Iga 100 000 elaniku kohta sureb enne 65. eluaastat SVH tagajärjel aasta jooksul enam kui 250 meest ja 80 naist, millega Eesti on Euroopa juhtriik.
Eesti südameliidu asepresident, Mustamäe haigla kardiovaskulaar- ja torakaalkirurgia keskuse ülemarst Toomas Sulling tõdes, et strateegias puudub selge tegevus inimeste harimiseks ning strateegia on viidud projektipõhiseks. “Igasuguseid projekte on viimase kümne aasta jooksul tehtud, kuid mingit tolku neist pole,” ütles Sulling.
Samalaadne strateegia andis Soomes inimkesksuse ning vabatahtlike selgitustöö tõttu viie aasta jooksul juba esimese efekti, kümne aasta jooksul tõhustas riik südamearstide tööd kolmekordselt ning 30 aastaga vähenes südamehaigustesse suremine 70 protsenti.
Soovitused jäeti arvestamata
Sullingu sõnul tegeldakse Eestis hoopis “tulekahju kustutamisega”. “Meil opereeritakse inimesi, kes tuuakse kiirabiga või kes on meil haiglas varem sees olnud. Järjekorras oodates sureb aga 6–7 protsenti abivajajatest,” tõdes Sulling.
Tema sõnul tuleb keskenduda inimeste harimisele. “Südameliidult paluti meiepoolset plaani, mida pole aga strateegias arvestatud. Kardame, et inimesed jäävad informatsioonita. Raha, mida hakatakse maakondadele jagama, on vähe ning sellestki läheb peaaegu pool bürokraatlike kulude katteks,” nentis Sulling.
Eesti Südameliidu president Rein Teesalu tunnistas, et sääraste strateegiate puhul on vajalik riigi ja kolmanda sektori koostöö. “Ministeerium ütleb, et meil puudus koostöövalmidus, kuid olles omalt poolt abi pakkunud ja tagasisidet oodanud, ei tulnud seda nädalate kaupa,” nentis Teesalu. “Praegu on nii, et selle strateegia puhul ei hakata raha otstarbekalt kasutama. Selle strateegia koostamise kogemus ei pane solvuma, vaid tekitab nukrust.” Südameliit tegi sotsiaalministeeriumile valminud strateegia kohta kolm ettepanekut, millest ühtegi ei arvestatud.
Tänavuseks on riigieelarves sotsiaalministeeriumi haldusalas SVH strateegiale plaanitud 10 miljonit krooni. Strateegia alaeesmärkideks, kuidas tulemuseni jõuda, on muu hulgas füüsilise aktiivsuse suurendamine, rahvastiku toitumisharjumuste muutmine, suitsetamise vähendamine ja “paikkonna suutlikkuse tõstmine”.
Viimast saavutatakse sellega, et regionaalminister Jaan Õunapuule pannakse kohustuseks korraldada strateegia maakondlik rakendamine maavanemate kaudu. Maakonna tasandil koostatakse vastavalt riikliku tasandi näitele maakondlik tegevuskava. Selle koostamise eest vastutab maakonna terviseametnik, kaasates selleks maakonnas moodustatavat tervisenõukogu, kuhu kuuluvad ka KOV-ide esindajad spetsialistid. Südameliidu hinnangul jääb otsustajate ring liiga ebakompetentseks.
Inimesed peavad ise aktiivsemad olema
Külvar Mand, sotsiaalministeeriumi abiminister
Südame-veresoonkonnahaiguste riski suurendavad peamiselt vähene liikumine, ebatervislik toitumine ja suitsetamine.
Kõike seda saab inimene ise oma valikutega suuremal või vähemal määral muuta.
Isegi neil inimestel, kes juba põevad südame-veresoonkonnahaigusi, saab toitumise ja eluviisi muutmisega pidurdada haiguse arengut.
Loomulikult ei saa inimeste harjumusi muuta hetkega, sellepärast on strateegia mõeldud eelkõige täna kasvava põlvkonna tarbimisharjumuste ja elustiili muutmist toetama.
Riigikogus on tubakaseadus, mille eesmärk on suurendada tubakavaba keskkonda. Näiteks kui noored nurga taga suitsetamas käivad, siis ei oska paljud vanemad või koolijuhid selle takistamiseks midagi ette võtta.
Strateegia pakub mitmesuguseid võimalusi, kuidas probleemide korral käituda.
Spordi osas on meil kavas kogu info ühtsesse süsteemi tuua, et inimene saaks eri sportimisvõimaluste kohta info talle sobivast kohast. Siin saavad abiks olla näiteks maavalitsused, kes koguvad info kokku ning jagavad perearstidele, lasteaedadele või koolidele. Raha suunatakse ka tasuta sportimisvõimaluste loomisele.
T.K.
