Uibo sõnul on kuue miljoni kroonise lepingu puhul oluline ka teine moment – esmakordselt panevad seljad kokku riik, linn, Sampo pank, Jaani kiriku oreli fond ja kiriku kogudus.

20. sajandi esimesel poolel ühe eelistatuma orelikontsertide paigana tuntud Jaani kirikus pole kiriku suurepärasest akustikast hoolimata aastaid orelikontserte toimunud, orelit on õnnestunud kasutada ainult tänu hooldajate pidevale tööle ning organistide suurele vilumusele.

Orel ribadeks mängitud

Kui järgmise aasta aprilliks on uus kooriorel altari ees paigas, võimaldab see 1913. aastal August Terkmanni valmistatud peaoreli lahti monteerida ja põhjalikult restaureerida. “Suur kirik ei saa orelita jääda ja vana on lihtsalt läbi mängitud,” põhjendas Uibo uue oreli vajadust.

Tööd tegema on kutsutud oreliehitusfirma Martin Ter Haseborg Saksamaalt.

Jaani kiriku orel

Ehitati 1869

Ümber ehitati 1913

••Jaani kiriku esimese oreli ehitas 1869. aastal tuntud Eesti orelimeister Gustav Normann.

••1913. aastal ehitas orelimeister August Terkmann selle kapitaalselt ümber, uuest orelist sai modernse oreliehituskunsti saavutus.

••Orel oli nelja manuaaliga, millest kõige ülemiselt sai mängida väikest orelit, mis asus altari taga ja oli suure oreliga ühendatud elektrijuhtmete abil.

••Terkmann kasutas moodsaid leiutisi, nii oli võimalik väikese hulga viledega imiteerida suurt orelit. Mängupuldis on 62 registrit, vilesid aga vaevalt 37 registrile.

••30 aastat tagasi lakkas töötamast väike orel, kiriku liigse kütmise tagajärjel sai suur orel tugevalt kahjustada.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid