Vangi ülalpidamine maksab 6000 krooni kuus
"Kõige suurem kuluallikas, kaks kolmandikku kogu vanglasüsteemi eelarvest on personalikulud, sellest omakorda lõviosa on seotud vormis vanglaametnikega," ütles justiitsministeeriumi asekantsler Peeter Näks.
Kümme protsenti kulub vangide toidule, 14 protsenti hoonetele, küttele, veele ja elektrile, paar protsenti rõivastele ja voodiriietele ning umbes niisama palju arstiabile.
Keskmine kinnipeetavate arv oli eelmisel aastal 4504.
Täisealiste riiklikes üldhooldekodudes elavad vaid need inimesed, kes sinna on asunud enne 1993. aasta 1. jaanuari. 1993. aastast alates läks eakate sotsiaalhooldus kohalike omavalitsuste pädevusse.
Sotsiaalministeeriumi andmeil on Eestis 100 eakate üldhooldekodu, 70 protsenti neist kuulub linnadele ja valdadele. Kümme protsenti tegutseb mittetulundusühinguna, seitse protsenti osaühinguna, kolm sihtasutusena. Osa kuulub aktsiaseltsidele, füüsilisest isikust ettevõtjaile ja kirikule. Eri andmeil tuleb erahooldekodus tasuda ülalpidamise eest 6000 - 10 000 krooni kuus.
"Perekonnaseaduse järgi lasub kohustus hoolitseda oma abivajava pereliikme eest lähisugulastel, seejärel alles elukohajärgsel kohalikul omavalitsusel. Kuna hooldekodude omanikud on erinevad, on teenuselgi erinev hind," selgitas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Katrin Pärgmäe.
Pärgmäe jutu järgi tasutakse koha eest üldjuhul hooldekodu elaniku pensionist ja pere rahakotist. Kui pere sissetulekust ei piisa, katab puudujäägi kohalik omavalitsus. Seda, kel peret ega lapsi pole, toetab jällegi omavalitsus.
"Sageli sõlmitaksegi kolmepoolne leping: millise osa tasub inimene ise, millise pere, millise vald. Sõltuvalt sellest võib eakale osa pensionist kätte jääda," märkis Pärgmäe.
Näksi andmeil tegi mullu tööd 516 kinnipeetavat, vanglate majandustöödest võttis osa 413 inimest.
"Kinnipeetavaid ei ole vaja töötama innustada. Kuna töökohti kahjuks kõigile soovijaile ei jätku, on igale kohale pigem konkurents," sõnas asekantsler.
Enamik vange elab siiski jõude. Neil on võimalus õppida: omandada üld- või kutseharidust, osaleda sotsiaalprogrammides, mille eesmärk on parandada toimetulekut pärast vabanemist. Vanglates tegutsevad huviringid, näiteks on Murru vanglas tuntud näitering. Peale selle aavad vangid sporti teha. Vangla direktori loal võib vangil olla kambris teler, raadio või videomagnetofon. Vangil on õigus täita usukombeid, kohtuda kaplaniga ja osaleda kiriklikes üritustes.
"Töötava kinnipeetava palk laekub tema vanglasisesele isikuarvele. Sellest 50 protsenti läheb tsiviilnõude täitmiseks. 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänu jäetakse talle vanglasiseseks kasutamiseks," rääkis Näks.
Kui vangil tsiviilnõudeid ei ole või on neid alla 50 protsendi, makstakse kogu summa talle vabanemisel kätte. Kui vang ei töötanud ja tema isikuarvel raha ei ole, saab ta vabanemisel riigilt peo peale töötu kuu abiraha - 400 krooni.
