Sokurov esitleb Berliinis oma suurmeeste sarja kolmandat filmi

Vene filmimeistri Aleksandr Sokurovi 20. sajandi suurmeeste portreede sari tipneb Jaapani pikaaegse keisri Hirohitoga. Filmi “Päike” (“Solntse”, Vene 2005) maailma esilinastus toimub 17. veebruaril Berliini filmifestivalil, eile näidati filmi Moskvas.

Järjekindlalt Andrei Tarkovski mantlipärijaks peetud Sokurovil valmis 1999. aastal Hitleri inimlikest nõrkustest ja armuvalust pajatav “Moolok”, kaks aastat hiljem aga esitles ta teise suure juhi, Lenini portreed. “Sõnn” (Vene, 2001) lahkas Lenini viimseid elupäevi, püüdes ajalugu muutnud mehe mõtteid paatosevabalt interpreteerida.

“Päike” keskendub Jaapani keisri Hirohito inimliku palge avamisele ning Jaapani suurele ja häbistavale kaotusele Teises maailmasõjas. Film valgustab tõusva päikese maa traagilise languse tunnistajaks olnud Hirohito (valitsusaeg 1928–1989) tegemisi aastal 1945. Ajal, mil viiemiljonilise armee eesotsas olnud keiser otsustas ootamatult kapituleerumise kasuks, silmapiiril heljumas Hiroshima ja Nagasaki sarnase tragöödia võimalik kordumine.

Filmis kohtub Hirohito võiduka Ameerika kindrali Mac Arthuriga, kes hakkab Jaapanit desarmeerima ja seal demokraatiat edendama. Näha saab stseeni, kus Ameerika ajakirjanikud pildistavad “langenud” keisrit, ning üks leiab valjul häälel keisri ja Charlie Chaplini sarnased olevat. “Minu eesmärk oli kujutada tema inimlikku poolt: riigimees, kes otsustab isikliku häbi kasuks, et säästa tuhandete alamate elusid, on seda väärt,” tunnistab

Sokurov intervjuudes.

Sokurov usub ka, et jaapanlastele on filmi teema muidugi delikaatne, kinnitades samas, et miski tema filmis ei tohiks rahvusele, kellele au mõiste on identiteedi aluseks, solvanguna mõjuda.