Meretaseme ennustamine läheb tulevikus täpsemaks
“Praegune mereprognooside süsteem ei rahulda tänapäevaseid nõudeid ei operatiivsuse ega usaldusväärsuse mõttes,” hoiatab instituut oma projektitaotluses, viidates hiljutisele rannikumere üleujutusele Pärnu- ja Läänemaal.
30-40% vähem kahju
Uus prognoosisüsteem HIROMB (High-Resolution Operational Model for the Baltic Sea) toimib koostöös teiste Läänemere riikidega ja tähendab meretaseme pidevat jälgimist viies-kuues Eesti rannikupunktis, värskete andmete sisestamist infosüsteemi reaalajas ja kohalike prognooside võrdlust piirkonna üldisemate ilmaennustustega.
Projekti põhieeliseks peavad koostajad operatiivsust ja toonitavad, et senini pole suudetud eristada, milliste tormihoiatuste korral tekib üleujutuse oht ja milliste puhul mitte. “Rannikumere üleujutuste korral võimaldab efektiivse mereprognooside süsteemi toimimine vähendada tunduvalt tekkivat kahju, hinnanguliselt isegi 30-40 protsenti,” väidab instituut.
Ühtlasi viitab instituut, et uus mereprognooside süsteem on tarvilik ka meresõiduohutuse ja heitvete häireteta ärajuhtimise seisukohalt, vähendades põhilisi keskkonnariske.
9. jaanuaril Pärnut ja Lääne-Eestit tabanud viimase 30 aasta suurim üleujutus tuli kohalikele võimudele üllatusena, sest Eestis puuduvad kaasaegsed süs-teemid merevee tõusu prognoosimiseks. Meresüsteemide instituut küll hoiatas Taani andmetele tuginedes võimaliku üleujutuse eest, aga seda hoiatust ei võetud tõsiselt.
