Akadeemikud näevad tulevikku põlevkivisaadustes
“Naftavaru piiratuse ja naftasaaduste kallinemise tingimustes võib õlisaaduste tootmine põlevkivist omandada kindla tuleviku nii Eesti siseturul kui ka ekspordiartiklina,” märkisid teaduste akadeemia energeetikanõukogu liikmed peaminister Juhan Partsile saadetud koosoleku protokollis.
Põlevkivist õlisaaduste tootmine on Eestis koguni nii perspektiivikas, et energeetika-nõukogu istungil tuli välja, et Viru Keemia Grupp plaanib kaugema eesmärgina rajada suure õliküttegaasitehase.
Tulu sadades miljonites
Üks võimalus, mida akadeemikute väitel tasuks Eestis täiendavalt uurida, on soojus- ja elektri-energia saamine põlevkivi- saaduste töötlemisel tekkivate heitmete põletamisel.
Eelmisel aastal said Viru Keemia Grupi Kohtla-Järve ja Kiviõli tehased ning Narva elektrijaamade õlitehas põlevkiviõlisaadustest 750 miljonit krooni müügitulu.
Akadeemikud märkisid peaministrile saadetud protokollis, et õlisaaduste tootmine tähendab võrreldes elektrienergia tootmisega põlevkivivaru palju efektiivsemat kasutamist, annab hinnalist toodet ning suhteliselt suuremat kasumit.
Seetõttu tegid akadeemikud ettepaneku, et Eesti riik peaks põlevkivi põletamisel põhineva energeetika kõrval tähtsaks ka põlevkiviõli ja küttegaasi kombineeritud tootmise arendamist.
Akadeemikud märkisid, et huvi põlevkivi kasutuselevõtu vastu on kogu maailmas kasvanud, sealhulgas ka Eesti kogemuste vastu. “Maailma Energianõukogu arvestab põlevkivi kui lähituleviku ressurssi,” nentisid Eesti akadeemikud.
Kahjuks ei täida Eesti riik akadeemikute väitel valitsuse teadus- ja arendusnõukogu eelmise sügise otsust jätkata koostööd USA-ga põlevkivi töötlemise tehnoloogia arendamiseks. USA-le oleks Eestil võimalik müüa põlevkivitootmise intellektuaalset teaduslikku ja tehnoloogilist teavet.
Akadeemikute arvates peaks riik paluma Tallinna tehnikaülikoolil kanda koos ettevõtetega hoolt põlevkiviuuringute ja arendustööde tugevdamise eest.
Põlevkivi ei kaevandata säästlikult
Energeetikanõukogu akadeemikud kritiseerisid põlevkivi kaevandamist, väites, et seda ei tehta säästlikult.
“Rahul ei saa olla mitmele ettevõttele kaeveloa väljaandmise praktikaga, seostamata varu sihtotstarbelise ja täieliku kasutamisega, samuti kaeveväljade varu mittetäieliku väljamise ja suurte kadudega,” teatas energeetikanõukogu. “Tingimustes, kus kvaliteetseid varusid jääb üha vähemaks, on kadude minimeerimine esmajärgulise tähtsusega.”